Uskumatu Mari.
Ma pole siia veel ära maininud, et sess ja sügissemester on nüüd ametlikult läbitud. Tulemustega võib rahule jääda. Nüüd on aeg puhata, enne kui algab uus hooaeg koolis. Tulin reedel maale ära. Kohe esimesel hommikul tuli vara ärgata ja tegudele minna. Nimelt algas minu, issi, emme jaõe teekond Sindi poole. Onu Agu juubel! Olime kõik lusti täis ja tegime nalja terve tee. Onu juures oli nagu alati väga tore. Lihtsalt kõik on puhas kuld, mis onu suust välja tuleb. Samasugune on tal ka pojapoeg. Onu sünnipäevalt läksime edasi on Meelise sünnipäevale. Seal vaatasime lõpuks vanu videosid ja ma naersin nii palju, et mu näolihased olid kõik krampis ja järgmine päev kõhulihased ka valutasid. Täna aga käisime suusatamas. Pärast jalutasime Sannuga alevisse. Lootsime kaltsust midagi leida, aga siiski mitte. Tõime emme ja Siimu koolist ära. Ilmad on endiselt väga ilusad ja maal on eriti värskendav olla. Hakkasin endale põlvikuid kuduma, kuigi sellest lõngast jagub vist ainult ühe jaoks, kui sedagi. Vähemalt on kudumine käes. See on hea. Üks päev ma otsustasin, et ma hakkan julgeks!

Vahumurdjad.
Täna ja homme veel, siis on viimane eksam. Tahaks juba vabadust. Maale minemise isu on juba ammu peal. See korteris üksi passimine on ikka jube tüütu. Oh, kuis tahaks juba neljapäeva. Enna pean ennast läbi tehnoloogia murdma. Täna sain teada, et keemia eksam on läbitud. Küll mitte nii edukalt, kui ma ootasin. Ega muuta ju ka midagi enam pole. Hommik lihtsalt algas täna kehvalt. Kes lükkab hommikul kell 10 tränapalli veerema? Loomulikult minu ülemised naabrid. Polegi ammu nii vara ärganud. Üleüldiselt läheb tuimalt, mis siin õppides ikka väga põnevat juhtuda saaks. Tahaks maale, tahaks jalad seinale visata ja lugeda. Raamatut, mitte materjale. Kool läheb varsti kahenädalasele puhkusele. Varsti.

The National.
Tulin just õuest. Käisime algul Bikuga Martenit kuulamas Genekates, hiljem saime Keidu ja Kadiga Illegaardis kokku ja sealt edasi Zavoodi. Nüüd sõin ära mäki purksi ja tunnen, et need friikad jäid ikka puudu. Tühjus valitseb mu hinge nüüd. Tegelt oleks võinud ju normaalsel kellal koju tulla, aga ei tahtnud. Nädal korralikku õppimist siin korteris on igasuguse isu ära ajanud. Kuigi see keemia ei tundu üldse raske. Ei suuda rakendada end. Ehk homme tuleb paremini välja. Muidu meil oli väga lustakas neljapäeva õhtu, kui me farmakognoosia eksamit tähistasime. Väga lustakas! Aga midagi on ikkagi puudu. Midagi kripeldab. Eksamid võiks juba möödas olla. Tahaks maale minna. Seal oleks ehk lihtsamgi.
We expected something, something better than before. We expected something more.
Jubedalt kummitab see laul. Hea on.

Baikal.
Homme ma lähen poodi. Kui ma sealt "Baikalit" leian, siis ma ostan selle endale ja hakkan seda jooma. Ehk stimuleerib mu vaimset võimekust. Vana hea eleuterokokk. Kui ma suudan ennast kokku võtta, siis lähen raamatukokku ka. Õppima. Ma olen nohik. Mul pole küll prille ega muid vajalikke asju, et nohik välja näha, aga ma õpin. Hetkel küll mitte. Täna ma olin tublim kui eile ja eile olin ma tublim kui üleeile, no ja üleeile olin ma tublim kui üleüleeile. Loodetavasti olen ma homme tublim kui täna ja ülehomme tublim kui homme ja no üleülehomme pean ma ikka hirmus tubli olema. Tegelt mul pole veel kohale jõudnud, et eksamiks õpin. Nagu niisama loen siin päev läbi droogide toimeaineid ja neid sisasaldavaid taimi. Loomulikult on kõik väga hea, päris uhke oleks seda kõike reaalselt teada, aga mu pea on vist prügikast ja targad asjad sinna sisse püsima ei taha jääda, kui siis ainult flavonoidide jaotus. Muidu see on alles esimene eksam, algus. Järgmine nädal võib siit lugeda suuri teadmisi keemia kohta. Väiksed alkaloidide samastamised ja asjad. Ma ei tea, kas see tuleneb õppimisest või uuest aastast, aga viimasel ajal näen igast põnevaid unenägusid. Kaktustest moodustunud kollid, kes muutuvad väikesteks poisteks, kui nad sind taga ajavad ning ainus võimalus koll hävitada on käsi ta kõhu peale panna. Ma tean olen kangelanna. Või siis hobuseks muudetud armastatu, keda terve unenäo taga otsid, et ta siis tagasi inimeseks muuta. Põnev. Peakski uut und vaatama minema. Ma polnud täna päev läbi mitte kellegagi rääkinud. Alles õhtul msnis sai mõned laused vahetatud. Päeval, kui ma just ei õppinud, rääkisin iseendaga. Nagu mõttes, mitte valjult. Oma häält olen täna kasutanud ainult selleks, et mõnele laulule kaasa ümiseda. Siuke ma siis hetkel olen. No-lifer. Hellyeah!

Plönn.
Uus aasta algas. Sess algas. Vähemalt minu jaoks. Mul on juba kolmandat päeva voodi tegemata, sest kui ma silma lahti teen, siis haaran laualt farmakognoosia materjalid ja hakkan lugema. Aeg-ajalt teen ikka muud ka. Nagu näiteks hetkel. Silmad on mul punased ja paistes, sest loen või vaatan arvutiekraani. Õues käisin eile korraks. Keiduga jalutamas. Ega rohkem hetkel ei kipu, kole külm oli. Varvaste ülessulatamine võttis omajagu aega. Pealegi tahab nohupoiss mulle külla tulla. Ootab ukse taga hetkel ja aeg-ajalt koputab aevastuste näol. Õpin ma enda arvates tublisti, aga aregnut pole nagu väga näha. Nii ma siin istun ja olen plönn. See aasta siis algas seekord sedaviisi. Loodan, et ülejäänud helgem on. Kuldjuure juurikat koos juurtega unustasin ka võtma hakata. Oleks ehk mõjunud ja stimuleeriks mu vaimsettööd siin hetkel. Nohulegi suudaks tugevamalt vastu hakata. Mis seal ikka: pidev töö kuus päeva enne eksamit, tagab edu eksamil!