Kuldne viljapea.
Nädal maal on läinud nii kiiresti. Ma poleks osanud seda arvatagi. Osati tahaks omadega Tartusse, aga tahaks kodu kaasa võtta. Otsustasin täna ühe jalgrattasõidu teha. See oli üks üleaegade parimaid otsuseid mul. Nägin nii ilusat päikeseloojangut. Päike küll pole veel päris peitu läinud. Aga taevas oli lihtsalt nii ilus. Ja kui palju erinevaid värve. Täna tuli veidi pauguga vihma ka. Jaanituli Tollal oli ka omaette lõbus. Peenarde vahel nokitsemine ja esimeste maasikate avastamine. Lihtsalt liiga hea. Miks aeg ei võiks lihtsalt mõni hetk seisma jääda?

Anu maal ja Artur linnas.
Täna oli üle pika pika aja selline päev, mil ma võisin terve päev teha, mida ma tahan. Mingeid kohustusi midagi teha ja kuhugi minna polnud. Ärkasin kahtlaselt vara, kuigi olin hilja magama läinud. Nimelt tulin öösel Anu sünnipäevalt. Nägin oma kallist kokandusklubi täiskoosseisus. No ja siis ma uimerdasin kodus ringi. Rääkisin emmega juttu. Vaatasin õega Grey anatoomia vanu osi, mida näinud olen. Panin hernele keppe ja nööri. Niitsin muru! Ja siis meenus mulle, et tuutorikoolituse viimased ülesanded tuleb ära teha, sest nende tähtaeg oli täna. Nii et valetasin enne, kui ütlesin, et mingeid kohustusi polnud. Kuna mul erilist tahtmist ja viitsimist neid teha polnud, siis viilisin neist nii kaua kui sain. Kahjuks viilisin sellega, et istusin ülejäänud päeva netis. Sain lõpuks ikka ülesanded tehtud. Vaatasin oma sarja ka. Lahendasin ristsõna, mida pole ka ammu teinud. Ja nüüd ei suuda enam mõelda, mida teha. Igast mõtted ka tiirutavad. Vabaaeg on ohtlik!

Tropeoliin 00
Nii nüüd on kooliga ühel pool selleks semestriks. Suvi alaku! Eile oli väga meeldiv õhtu. Alustasin seda Keidu ja Virgega, kellega tutvusin ka alles eile, kuskil taga Annelinnas ühetoalises korteris minu jaoks suhteliselt tundmatus seltskonnas. Sealt liikusime Keidu juurde. Enne tegime väikese vahepeatuse minu juures, et Leida-Üllar peale võtta. Keidu juurde kogunes peale meie kolme ka Käärt ning Liisa oma boksikaaslastega. Loomulik jätk sellele oli Zavood, kus ma rääkisin mõned sõnad juttu Rootsist naasnud Taaviga. Pärast tegime Keidu ja Virgega tänava peal nalja. Seekord suutsin Keidu suitsu põlema panna kahe tikuga ja lõpuks ühe tikuga ja siis ei saanud Keidu ise enam üldse hakkama ja ma süütasin vist veel kolmandagi. Kui ma nüüd selle peale mõtlema hakkasin, siis ma toetasin Keidu suitsetamist, kuigi see on suht mu põhimõtete vastu. Hmm. Meil jäi Keiduga võistlus ka tegemata, mis tuli mul ka alles nüüd meelde. No mõni teine kord. A ja meil on nüüd siin maja lähedal mingi kiirtoiduputka nimega Grill & Chill, millest saab purksi! Päris lahe, või mis? Natuke jäi eilsest kripeldama ka, aga no eks ma pika peale hakkan sellega harjuma juba. Varsti algab mu retk kodu poole. Nädal aega kodus! Nii ootan juba.

Punased peopead.
Siin ma nüüd siis olen. Oma viimase eksami õppimise püünises. Ei ole viitsinud seda tegelt üldse õppida, aga kuidagi olen selle materjali korra läbi lugenud. Nüüd teen teist ringi. Tahaks hästi ära teha, sest see ei ole raske aine, aga no keemia õppimine oli nii piinarikas, et lihtsalt ei viitsi enam. Tõbine olin/olen ka siin. Enam nii hull pole, aga toas passimine muudab nii loiuks. Homme saab see sess läbi. Eelmine nädal sai natuke keemia eksamit tähistatud ka. Kolmapäeval Biku, Katu ja Kadriga algul Raatuses ja hiljem Illukas ning veel hiljem Zavoodis. Neljapäeva õhtul sain Keiduga kokku, rääkisime maad ja ilmad kokku. Pärast astusin Biku juurest läbi. Reedel tegime Sannuga nalja. Kõisime Eiksil rongi vastas. Ilm oli petlikult soe, siis vist külma saingi. Hiljem olime linna peal ka. Nägin sukkades ja trussikutes meest. Päris lustlik oli. Ülejäänud aja olen kodus passinud ja ennast õppima ajanud. Siiski on sari parem, kui õppimine. Mis teha...
Kuulan Keane'.

Mangaandioksiid.
Soolhapet mangaandioksiidiga kuumutamisel eraldub vaba kloor, mida on võimalik tuvastada lõhna järgi. Et siis intensiivse õpinguaja viies päev. Täna oli natuke jama. Hakkasin neid farmakopöa asju lugema ja see tõmbas õppimistuju igati alla. Miinustesse kohe. Ja nii ma siis luusisin rohkem, kui õppisin. Siis tuli murdepunkt. Asi hakkas nii masendavaks muutuma mu jaoks. Elasin selle välja ja siis hakkasin uue tuhinaga lugema. Emme helistas täna. Käisin jalutamas ka. Lubasin pikema aja täna. Käisin tegin Keidule pai. Viisin Bikule mälupulga tagasi. Ning loomulikult ostsin lehmakommijäätist. Varsti olen vist sõltuvuses sellest. Tuleb võõrutusravile viia mind. Usk endasse on tagasi tulnud.

Kõik, mis on hea.
Intensiivse õpinguaja neljas päev on möödas, läbi. Mis ma siis täna ära suutsin teha? Sain materjali mingit moodi esimest korda läbi. Mingit moodi selles suhtes, et mul on osa materjali puudu. See on veits jama. Aga küll ma hakkama saan. Peab saama! Õppimise kõrval vaatan netist tantsusaadet. Täna tuli kaks uut osa! Oi kui põnev. See saade toob mulle alati naeratuse suule. Seal on nii palju positiivset. Pesus käisin täna. Juuksed on nüüd lokkis. Tukka ei viitsinud ka sirgeks kuivatada. No siis tegin süüa endale. Muusikat kuulasin vahepeal. Korra pikutasin ja vaatasin lakke. Tahaks kunagi oma kodus katuseakent, et kui ma nii moodi pikutan, siis nsaaksin taevast vaadata. Hetkel on ainult valge lagi. Siis käisin poes. Küll lühike jalutuskäik, aga siiski. Ostsin lehmakommijäätist. Eile jäi see rõõm ära, sest ei tahtnud vihmaga välja minna. Korra astusin Biku poolt ka läbi, et korraks ka elusuuruses inimesega juttu rääkida. Nii ma siin elan oma õpingutsölibaadis. Täna on reede ja kõik on pidused. Mina aga lõpetasin pool 12 materjali lugemisega. Ei ole viga, saan kõigega hakkama. Pärast kolmapäeva on elu jälle lõbusam. Sinnamaani peab tubli olema ja tööd tegema. Nagu vanasõna ütleb: "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus."

Oh.
Intensiivsete õpingute kolmas päev. Ei alanud just kõige produktiivsemalt. Magasin lõunani. Vihma sajab. Silmad on väsinud. Eesmärk on veel 24 lehekülge kahekordselt läbi võtta. Kell hakkab juba kuus tiksuma. Kõht tahab ka süüa saada. Midagi põnevat mu elus ei toimu. Ehk lähen hiljem vihma kätte jalutama ja pakun endale rõõmustuseks ühe lehmakommijäätise. Keemia on tegelt tore!

Tere!
Otsustasin oma blogi teha ümber õpingublogiks. Täna on minu intensiivse keemia õppimise teine päev. Materjali on läbitud oma jagu ja "So you think you can dance" kolmas hooaeg sai ka läb vaadatud. Olen kirunud päev läbi, et õppimine on jama. Ei hakkaks kirjutama neid mahlakamaid sõnu selle kohta. No tegelt on ju keemia põnev ja huvitav, aga kui loed ja loed ja meelde midagi ei jää, siis ajab kopsu üle maksa küll, kuigi ma ei tea kuidas see anatoomiliselt võimalik on. Õppimise kõrval, nagu juba öeldud sai, tegelen ma ka muude tegevustega. Internet on hetkel mu parimaid kaaslasi. Toitumine tundub ka aeg-ajalt üsnagi meeldiv olevat. Õue jõuan kahjuks vähe. Eile tegime Sannuga ühe jalutustiiru. Täna jalutasin nii palju, et algul ühte poodi ja kuna seal polnud lehmakommijäätist, siis läksin järgmisesse, kus oli. Nüüd olen taas kodus. Eesmärgiks on tänaste tundi sees veel läbi lugeda 16 lehekülge materjali. Tahaks avastada targaks saamise saladuse. Selle asemel hakkas mu pöial täna värisema. Pideva mõttetööga tegelen ka. Kui ma just ei ürita keemiasse süveneda, siis eksleb mu mõte omi radu mööda. Kaugele, kaugale, samas päris lähedale. Mitu päeva olen omaette ka. Sannu sõitis ära maale. Tahaks ka omadega juba sinna minna ja muru niita. Kas on olemas restardivalu?