Liig ruttu.
On läinud kiirelt see maal olemine. Nii mõnigi asi, mis algselt plaanis oli, jäi tegemata. Täna oli veel nii ilus ilm ka. Päris kurb on ära minna. Kodu on ju ikkagi kodu.

Vitis vinifera.
Jõulud on siis selleks aastaks möödas. Päris tegus on olnud see maal olek. Pannkoogid jäid küll see üks kord tegemata, aga selle asemel ma koorisin kartuleid. 22. detsembril käisime issiga Viljandis turul ja Hallistes surnuaial. pärast viis issi mind Mulgi kõrtsu sööma. Õhtul käisime Kaiu põhikooli jõulupidu vaatamas. Sai päris kõvasti naerda. Need pisikesed junsud on eriti armsad. Õhtu tipp oli ikkagi kolmanda klassi poisi suust kõlanud "Oh kuusepuu" saksakeelne variant. Järgmisel päeval toodi me omad väiksed junsud maale. Ise ma üritasin kaminatuba koristada, aga päris asjalikuks sai see alles jõululaupäeval minu ja Margiti ühise töö mõjul. Kuuse järel käisime ka. Erinevalt eelenvast aastast leidsime teise juba 15 minutiga ja issi tassis selle koju. Õhtul käiime loomulikult küünlaid viimas surnuaiale. Ülejäänud jõululaupäev möödus nagu ikka: palju toitu, saun, kingid, veel toitu ning perega olemine. Järgmisel päeval jätkus sama. Õhtu poole tulid Hundud meile. Mängisime kaarte. Järgmisel päeval käisid Praatsud. Mõngisime "Euroopa" mängu. Mina tegin omajagu käsitööd ka. Pühapäeva hommikul läksin koorilaagrisse. Laulmine on ikka päris väsitav, kui sellega pidevalt ei tegele. Järgmisel päeval oli kohe päris kustunud, sest ega seal eriti hästi ju magada ka ei saanud. Käisin veel Kehtna Mari pool. Saime seal kokku oma Kokandusklubiga. Mõnusalt lustlik oli. Mari oli meist pildivideo teinud. Mängisime lauamänge ja jutustasime niisama. Õhtuks olin kohe väga väsinud. Uni tuli ka tavalisest varem. Hommikul ärkasin ka päris hilja. Nüüd teen juba vaikselt oma õppimisplaani. Ega see aeg enam kaugel ole. Juba järgmine aasta tuleb pihta hakata. Hetkel veel naudin viimaseid päevi kodus. Päris mõnus on siin ikka. Head muusikat kuulan ka. Tättet.

Nüüd teraselt vaatad silma sa mulle ja ootad kas ütleda julgen ma Sulle:
Et viin Sind selleks, et peaksid veidi kuivemaks väänama väikese kleidi.
Viin Sind selleks, et näha Sind kaldal, kas meie jaoks jõgi siin lõpeb või algab.
Viin Sind selleks, et külma eest kaitsta ja hommikust udu su põskedelt maitsta.
Viin Sind selleks, et otsiksid sooja, kui kuu pole tõusnud ja päike läind looja.
Viin Sind selleks, et küsida Sinult, kas kampsun on kaasas või sooja saad minult.
Viin Sind selleks, et mõista Sul anda- edasi tahaksin ise Sind kanda.

Kapsasupipitsa.
Lustakas on kodus olla. Magasin hästi kaua, isegi selle telekamüra taustal, mis kõrval toast kostus. Emme juba tegi lõunat. Ta tegi eilsest supist pitsat. Nagu midagi naljakat naist. Pärast aitasin tal veel mingeid veidraid asju meisterdada. Muidu kudusin päev läbi ja vaatasin netist Big Bangi. Nii mõnus on lihtalt olla. Mitte midagi ei suru peale. Lihtsalt olla. Mõnna. Kurb on see, et hetkel on kõik püsielanikud kodus. Seega mul pole oma tuba. Jõuludeks saan ikka sinna kolida, aga seni pean suurestoas konutama. Homme lähevad kõik varakult kooli ja tööle ning mina pean kogu selle kolistamise ja kohvitamise välja kannatama. Samas ülejäänud päeva saan rahus magada. Ainult Bruno on mulle seltsiks. Ei teagi kohe, millega homme oma aega sisustada. Ainus plaan on õhtuks perele pannakaid teha. Küll ma tegevust leian. Sellega muret pole. Ok. Lähen vaatan, kas saan sarja nüüd edasi vaadata.
Üks tund on jäänud veel aega.

The Loudest Sound.
Hmm. Viimane nädal oli päris sisukas. Kooli oli väga väha ja oligi aega palju muud korda saata. Näiteks üks päev käisime Sannuga juuksuris. Pärast ostlesime pikalt ja laialt mööda poode. Kui väsinutena koju jõudsime, polnud me päev veel kaugeltki läbi. Käärisime aga käised ülesse ja kukkusime sõpradele jõulukinke valmistama. Mina õmblesin ja Sannu küpsetas. Kogu tegutsemise kõrvalt panime ka mõningad plaanid paika. Siis üks päev ma aitasin ühte liikumispuudega naisterahvast ehk tegin käe valgeks tugitudengina. Neljapäeva õhtu tähistasime seltslastega TÜRSi sünnipäeva Rehepapis. Reede hommikul olin veits pahur ja paterdasin mööda antikvariaate, otsides raamatut, mille lõpuks Apollost sain. Muidu tegelesin aktiivselt käsitööga. Talveks ikka kõigile soojad kindad kätte. Eile oli meil õhtul Kleidipidu. Mina olin küll seelikuga, aga pidu oli ikkagi. Lõpetasime nagu ikka Zavoodis. Nägime uusi ja vanu tuttavaid. Kohal oli ka oodatud nägu. Päris külmunutena jõudsime Sannuga varavarahommikuks koju ka. Täna oli meil väga sürr, kohati hirmutav, aga samas lustlik kojusõit. Nüüd olengi maal. Ei teagi kohe, mis oma ajaga pihta hakata. Tegevust peaks aga otsima. Mõtteid on liiga palju peas. Parem vist oleks neist veits eemale hoida. Kardan loota, aga tore on ju.
Omal kohal on muusika ja kudumine. Uni tikub ka juba ligi.

Aga süda see laulab päikse poole.
Hetkel on siuke veider aeg, et kooli on väga vähe ja lähiajal ei ole ühtegi eksamit, kontrolltööd või arvestust. Endal on aga tunne, et ma peaks kogu aeg midagi tegema. Tegelt ei pea. Ma võin jalad seinale visata ja olla. Kahjuks ei oska enam. Ikka otsin mingit tegevust. Aga see selleks.
Täna on õues nii külm, mis on väga hea. See näitab, et talv on käes. Lund on küll veel vähe, aga see, mis olemas on, krudiseb nii mõnusasti jala all, et lausa lust on mööda linna liikuda. Ja täna oli päike väljas. Päike! Pole teist ju nii ammu näinud. Mis sest, et ta ei anna sooja hetkel, põhiline, et ta seda üürikest päeva võimalikult palju valgustaks. Siis on tuju hea. Viimasel ajal on mul muidu ka tuju hea, kui ma just väsinud ei ole, siis mul lihtsalt pole mingit tuju. Ootan huviga, mida tulevikul mulle tuua on. Kuna mul viimasel ajal kooliasju palju pole, siis on aega sõpradega kokku saada ja teha midagi lustlikut. Näiteks laupäev tegime kooki. Toimusid "Köögi mõrvad" ja ahjust tuli palju põnevaid saateid. Kudumishooaeg on ka nüüd alanud. Eks see mul ole ikka rohkem talvine hobi. Plplpl.
Kuid seda me teame, et siniseks taevaks saame, sest süda laulab kuldse päikse poole.

Pool ükskõik.
Istun siin köögis. Olen üksi korteris. Oma arvuti juhe on mul katki, hetkel kasutan Tuuli oma, mis vedeles siin köögis nii üksikult ja tõin oma arvuti talle siis seltsiks. Mis ma rääkida tahaks? Nii mõndagi. Viimasel ajal ei tule mul aga kuidagi välja see jutustamine siin. Olen päris mitu asja teinud vahe peal. Haige olin näiteks. See polnud üldse tore, haigus viib üleüldise tuju ka alla ning siis on eriti paha olla. Eelmine nädalavahetus käisin maal. Emmel oli sünnipäev. Terve nädalavahetus oli maja rahvast täis. Emme oli veits õnnetu lõpus, sest omavahel jutustamiseks ei jäänudki aega siis. Muidu oli tore näha venna peret ja sugulasi. Pisike Maur on ka nii armas, sai teda ikka natuke ninnu-nännutatud. Tädi Mari in action! Nädala algul oli vaja õppida, mis tuli isegi päris hästi välja, sest see juhe oli mul ju katki ja arvutit ei olnud segamas. Teisipäev käisime tõrvikurongkäigul. Kuigi vihma sadas oli ikka väga meelas. Mõned õppejõud tulid ka see aasta, mis oli eriti meeldiv. Kolmapäeva vedelesime õhtul Sannuga lihtsalt kodus. Mõnus on teine kord olla lihtsalt nii sama. Vaatasime filmi ja telksu ja jutustasime palju. Oleme viimasel ajal mõlemad suht unetud ja siis on hea õhtul omavahel ilma asju arutada, mis selle ajaga ikka muud pihta hakata. Neljapäeval käisid Katu, Biku, Laura ja Liisa meil. Vaatasime superstaare ja jutustasime. Hiljem läksin Katiga linna peale. No oli omaette elamus see õhtu. Tõmbasime igasuguseid endale ligi nagu kärbsepaber. Eks elus peab igast asju nägema ja kuulma. Eilne õhtu oli aga väga lustlik. Algul käisin Toomase ja Liisu pool lauamänge mängimas, sealt liikusin siis seltskonnaga Genklubisse, kus mul küsiti dokumenti. Varsti hakkan seda vist komplimendina võtma. Muige toob küll alati suule. Genklubis esinesid mõningad ansamblid. Mulle meeldisid kõik. Genklubis laienes meie seltskond veelgi. Airi, Putukas, Liina ja Anneli olid ka seal. Vägagi ülemeelikud olid. Nendega koos olles tundsin, kuidas veres tekib samaväärne promill, mis neilgi, ainult, et ilma alkoholita. Lõpuks liikusime Zavoodi, aga seal ei olnud me esialgu kaua. Ukse peal nägin kohe tuttavaid nägusid, mis tegid tuju veelgi rõõmsamaks. Kuigi omavahel sai vahetatud vaid tühised laused. Enamus otsustas minna ikkagi mujale ja mul ei jäänud muud üle, kui kaasa liikuda. Illegaard oli järgmine peatus, väikese kõrvalpõikega Maailma. Seal kohtasime Annit, kellega me läksime edasi Krooksu ja sealt tagasi Zavoodi, kus ma üle pika aja tantsu vihtusin. Keidu tuli ka peagi, teda on alati nii hea näha ja kallistada. Putukas ja Liisu jõudsid ka mingi hetk tagasi meite sekka. Nii seal siis toimus selline üldine melu kuni ma ära väsisin ning liikusime kodudesse ära.
Eilse põhjal võin öelda, et mõistus võib mõtelda, mida ta tahab, aga kui reaalsed situatsioonid on käes, siis toimub kõik ikka risti vastupidi. Meeldiv oli näha seekord naeratavat nägu vastu teretavat. Naeratused teevad alati südame soojaks. Täna aga on selline veider tuju. Eks igasugused mõtted keerlevad peas. Nii ühest kui teisest küljest. Ja see keemia. Täna tõlkisin venekeelset farmakopöad. Ei või siis meile normaalseid materjale teha. Nagu ma aru saaks sealt midagi. Mis seal ikka. Kindad vajavad kudumist.