Minu selle suve lugemistuhina esimene lapsukene: J.D Salinger "Kuristik rukkis"

Muusikaks: Yael Naim

Mis vihmase ilmaga ikka muud teha on?
Olen maal, Kaiu-kodus.
Möödas on jaanid ja oleks aeg teha väike kokkuvõte möödunud päevadest.
Neljapäeval saabusime kodumaile. Olin nii väsinud, et ei rääkinud eriliselt palju, mida mu ema küll ootas. Keerasin kohe voodisse kerra ja suikusin. Unes nägin, et vastasin telefonile ja Siimu küsis, millal ma neile lähen, hiljem tuli välja, et sellise unenäo põhjuseks oli Siki kõne, millele ma omast arust vastasin, kuid see juhtus vaid minu vaimusilmas. Järgmisele Siki kõnele ma siiski vastasin ning peagi liikusimegi tema poole, et avada kuurihooaeg. Vaatasime mingisugust Pükste õekonna filmi vms ja uinusime mugavates reformikates Siki pulmasviidis.
Reedel aitasin emmet üheksanda klassi lõpetamisel koolis. Enesetunne oli kuidagi kehv ja oma elus esimest korda suutsin ma suvel hageks jääda.
Laupäev mööduski vedeledes ja telekanaleid tappes. Mul pole ammu nii igav olnud. Rapla lõpuaktused jäid minu jaoks vahele, samuti õhtune kokandusklubi kokkutulek Eidaperes. Õnneks õhtul aitasid emme ja Margit mu igavust leevendada Eestimaa mänguga. Samas see tõestas, et ma olen ikka suhteliselt rumal, ma ei tea ikka mitte midagi.
Pühapäev oli mul juba parem ja õhtuks, peale mõnusat saunas käimist, ajasin end välja. Jalutasime Sikiga Kaiu. Vaatasime üle Kaiu jaanitule. Külastasime Maarjat. Külastasime Mailet. Külastasime Annikat. Vaatasime uuesti üle Kaiu jaanitule. Saime kokku Maarja ja Janikaga. Vaatasime veel kord üle Kaiu jaanitule. Siki lõi penalteid. Läksime koju ära. Õhtu jooksul suutsime järgnevaks päevaks plaanid ära teha. Kaiu jaanituli oli masendav.
Esmaspäeva hommikul tekkis tunne, et meie plaan jääb täitmata, kui me just paati ei muretse. Terve aasta vesi tuli vist alla. Siiski siiski õhtuks tuli päike välja, meie Sikiga istusime vihmajopedes ratastele ja hakkasime Kehtna poole sõtkuma. Loomulikult suutsin jalgratta sõiduks valida kõige valemad püksid-teksad. Ma enam ei suutnud nendega edasi liikuda ja otsustasin need vahetada Siki kummist vihmapükste vastu. Jäime siis teeäärde seisma ja vaatasime ega ühtegi autot ei tule, aga just üks kihutas meie suunas. Ootasime siis et see mööda läheks, autot juhtis Eiks, kes meid väga lolli näoga vaatama jäi. Esimese hooga põrutas meis mööda, aga otsustas siiski tagasi pöörata, et meiega paar sõna vahetada. Ta siis liikus edasi, mina vahetasin püksid lõpuks ära. Kohe kergem oli. Pean tunnistama, et olen vanaks ja põduraks jäänud. Kõige magusama tee osa peal hakkasid minu põlved otsi andma. Hambad ristis väntasin end ikkagi Metsaääre külasse ära, samas kui Siki vilet lüües nii muu seas kohale veeres. Sihtpunktis käis juba vilgas jaanitähistamine. Lõime absurdsete laulude taustal tantsu. Sealt edasi liikusime Kumma külla, täpselt õigel ajal hakkasime liikuma, nimelt algas just siis vihmasadu. Nägime Kaisat. Perekond Praatsud tulid meile siis järgi ja mugavalt tagaistmel molutades jõudsime Männitukka. Uni oli oi kui magus.
Täna tuleb juba järgmise aasta jagu vett alla ja istun mõnusalt toas.
Maal on nii mõnus olla. Linnukesed sädistavad, kädistavad ja piiksuvad. Maasikad on valmis. Haavapuud sahistavad tuules. Nii rahulik on kõik ja mõtted saab selgeks.
Täna on plaanis lugeda. Üldse loodan suvel palju lugeda, eks näis, kas see mul nii välja ka kukub. Hakkan siia ka märkima, kui mõni lõpuni saadud. Endalgi hea vaadata hiljem.
Muusikaks: Külalised, Corinne Bailey Rae, varsti Dagö viimane plaat.
Rahulolu!

See on ikka ja alati nii, et etteplaanitud sündmused ei kulge just päris nii, kui loodetud.
Aga mis seal ikka? Eks me olime kõik vässud peale pikka keemiaõppimise maratoni. Kuid ega siis õhtu nüüd nii hull ka polnud. Sain oma kallite kursaõdedega aega veeta, sest millal tuleb jälle see võimalus, suvi ju ees ja kõik mööda Eestit laiali. Katuka ja Liivikesega jõudsime isegi Atti. Mu Muhul oli lööki! Õhtu lõpetasime grupikallistusega ja liikusime igaüks oma koju ära.
Kolmapäev käisin Janika lõpetamisel. Sinised ketsid olid teemaks. Päev möödus mul suht uimerdades, sest tervis ei olnud just kõige parem, aga õhtuks läks paremaks ja siis istusime Sannu ja Liisaga ja vaatasime Eesti parimate poplaulude videosid. Öösel oli Tartu metsikult rahvast täis ja igasugused tulid meile vastu. Meie tulime Sannuga ilusti koju ja vajusime unne.
Täna on Kaiu.koju minek. Nüüd pikemaks ajaks. Vahe peal peab tulema taimi määrama, aga see on vaid rüümustav, sest siis näeb veel kursakaid enne pikemat pausi.
Nüüd ma istun siin ja ootan, et kell liiguks nii kaugele, et Sannu töölt tuleks ja me bussi peale läheks.

Nüüd siis tehtud. Puhkus võib alata!
Avastasime Sannuga, et meil on vene keel nii selge, et võime lausa kolm minutit teineteisele üksikuid vene keelseid sõnu öelda.
S: "Inglise keel, jaapani keel, prantsuse keel, lehm."
Sandra sonis öösel, muidu ei saanud aru, aga ühe korra karjus "jee-jee".
Ma arvan, et ta laulis "Hõissa kauboid".
Öösel ei tulnud mul und ja siis kuulsin ma hääli, mõtlesin, et olen sessist hulluks läinud, aga tegelikult oli see meie kell-raadio, mis oli raadio peal, aga volüüm oli maha keeratud. Lahendasin selle probleemi hommikul ära.
Sannu tegi õhtul porgandi häält.
Täna avastasin, et mul on mingi kahtlane muhk pähe tekkinud ja mul pole õrna aimugi, kust ma selle endale korjanud olen. Veider!
Õhtul tähistame!

Juhe on suht koos. Nagu Liisa ütles: "Mida rohkem ma õpin, seda lollimaks ma lähen."
Veel vaja süveneda elektrokeemilistesse ja optilistesse meetodidesse. Siis lähen ära magama.
Enne tahaks veel süüa ja kasida end.
Tahan homset, kella pool ühte, selleks ajaks on kindlasti möödas.
Siis saab lõõgastuda.
Grey anatoomias oli ka nii põnev osa ja ma eii julge enne homset vaatada uut osa, sest siis ma istun ja vaatan ja muud ei tee.
Mis seal ikka, lähen pesen nõud ära.

Endiselt: Jem-Flying High

Eile oli meil tore päev. Hommikul ärkasin, siis sõin hommikust, siis õppisin, siis viisime prügi välja, siis viisime taara ära, siis käisime poes, seal ostsime palju häid asju: krõpsu ja küpsist ja limonaadi ja jäätist, siis tulime koju, siis õppisime, siis õppisime veel ja siis läksime magama.
Täna on ka tore päev. Hommikul ärkasin, siis sõin hommikust, siis õppisin ja kaugemale pole mu päaev jõudnudki.
Veel viimased pingutused, tahan lihtsalt läbi saada. See ju nii väike soov. Palun, palun, palun!
Ei viitsi enam nohkar olla.

Täna on nunnu muusika kuulamise päev.
Jem-Flying High
Corinne Bailey Rae-Like A Star
Ehk hiljem lisandub veel midagi.

Neljapäev oli mul suht produktiivne õppimisvaldkonnas. Õhtul tegime Liisaga mõnusa jalutuskäigu ka ja suutsin endale külge haarata Liisa harjumuse vaadata autonumbrimärke.
Reede hommikul oli mu esimene mõte, et mul on kassimistuju ja ma ei saanud sellest päev läbi lahti. Õppimine oli ka võrreldes eelmise päevaga väga kesine. Igast väiksed ebameeldivused tabasid ka mind: näiteks lõin oma varbad vastu väikese laua plaati nii kõvasti ära, et varbad valutasid ning kinnitamata riiul lendas suure pauguga maha ja kõik seal peal olevad asjad oli mööda tuba laiali; teiseks käisin poes ja ostsin jäätise ja olin õnnelik, et saan seda maitsvat hõrgutist peagi ampsata, tuli välja, et jäätis oli lootusetult sulanud ning olin sunnitud poole sellest prügikogujasse viskama. Lõpuks meenus mulle, et on reede ja 13, tavaliselt ma ikka nii ebausklik pole, aga see päev oli ikka liig kahtlane. Aga kui sain pesus käidud ja sättisin ennast ula peale minema, muutus mu tuju üha paremuse poole. Sihtmärgiks oli Genialistide Klubi. Pean tunnistama, et muusika ei olnud just minu teetassike, aga selliseks peomeeleoluks sobiv. Põhiliselt meeldib mulle üritustel käia, sest siis saab näha igasuguseid huvitavaid isiksusi. Nii ma õgisin oma silmadega kõike, mis või kes ette jäi. Vahepeal tegime Liisaga linna peal ühe tuuri, reede õhtuti liigub ikka igast põnevat rahvast ringi. Hõissa kauboi! Otsustasime tagasi pidukohta liikuda ning seal oli nii palju rahvast. Nägime kursakaid ja tegime tantsu. Miski siiski ei lasknud meil liig kaua peol olla ehk on see Meose ähvardav oskus teha ehmatavaid eksameid ja soov nendeks üllatusteks valmis olla. Teel koju nägime taaskord huvitavaid inimesi. Nii, et on, mida meenutada. Koju jõudes tegin lühikokkuvõtte Sannule ja Eiksile ning pugesin põhku. Täna üritan tubli olla, aga ei taha kuidagi välja tulla. Nagu näiteks see, et ma hetkel blogin selle asemel, et süveneda sügavamalt ioonide samastamise saladustesse. Ning häirin oma blogimisega ka Sannu õppimist, sest ta peab ju nüüd targemaks saamise asemel minu üleskirjutisi üle vaatama.
Täna kuulasime kerget rahvamuusikat ja naersime sügavalt oma kodukandi kuulsuste üle.
Anna meile piiti-piiti-piiti ja me läheme leili-leili-leili!

Käisimegi siis Liisaga eile kaltuskates. Temal oli parem saak kui minul. Aga, mis teha, mul raske elu lihtsalt. Mul on kohe nii raske elu, et kui teised leiavad, et neil on raske elu, siis nad mõtlevad minu raske elu peale ning neil on hea meel, et neil nii raske elu pole. Tuim elu on hetkel. Ei võtta midagi ette, sest nagu ma juba enne olen maininud, et õppima peaks. Aga kogu aeg ei viitsi ja kui ei viitsi, siis vaatan sarju. Eile oli meil Sannuga mõlemal uni peoga pühitud ja jutustasime päris pikalt. Meenutasime eelmise aasta istumisi ja kogunemisi. Meeldiv on neile seikadele tagasi mõelda. Muidu on mõnus, et kooli enam pole. Magada hommikul nii kaua kui süda lustib. Naljakas väljend: "süda lustib". Hommikul imetlesime Sannuga, kuidas vihm taevast alla sadas. Ilus! Äikest võiks ka tulla, nii tahaks vaadata, kuidas sähvib.

Külalised- Kõik Saab Korda

Nüüdseks on siis kaks eksamit ära olnud, need sain edukalt läbitud. Üks veel tulemas, küll ka sellega ühele poole saab. Viimasel ajal olengi suurem osa õppimisega tegelenud. Nädalavahetusel käisin Kaiu-kodus ka. Kahjuks mõned plaanid jäid teostamata ja lükkusid teadmatuks ajaks edasi. Mis seal ikka. Laupäev käisin Sillel sünnipäeval. Nii meeldiv oli teda näha. Laupäev oli üldse siuke jutukas päev. Pühapäev sai siis tagasi Tartu tuldud. Hommikul käisin veel Markkusega Tolla vahel jalutamas. Nii vahva on jälgida, kuidas ta suureks kasvab. Suurt vennat ja Marjut nägin ka.
Täna käis Liisa peale eksamit meie juures istumas, jutustamas ja muidu unelemas. Hiljem tegime väikse jalutuskäigu Tartu vahel ja imestasime inimesi enda ümber. Enne, kui tuppa jõudsin, hakkas vihma sadama, nii mõnus soe oli. Oleks kohe rohkem jalutanud, aga kodu jõudis enne ette. Nüüd vaatan veel sarju ja siis tuttu ning homme ootab kaltsukatuur ja taaskord õppimine.
Ohjah!

Slipknot-Vermilion(2)

Alles esimene eksam tulemas ja mina olen õppimisraskustes. No kohe üldse ei viitsi. Ei suuda kuidagi raamatu taga olla. Oleks siis midagi targemat teha. Ei! Netis vahtimine on veelgi igav. Mis ma siis suure kõrvalehiilimisega teen? Eile sain aknad pestud, täna võiks veel rõdu ja köögi oma ka teha, aga ei viitsi sedagi. Tegin ka kokkamiskatsetusi, aga seda tuli suht palju, nii et täna on ka sellega mureta. Ühesõnaga mul pole ka midagi muud teha, aga ikka teeks kõike muud peale õppimise. Huhuhu.

Lemmik laul: Corinne Bailey Rae-Like a Star
Teisel kohal: Mari Kalkun-Kevadaimus 1951

Nii!
Mul on igav. Pole midagi teha. Või tegelt on, aga need tegevused, mida ma saaks teha, ei paku mulle hetkel erilist pinget. Seetõttu hakkasin siia kirjutama. Aga nüüd tekkis mulle üldse üks teine mõte. Hakkan mängima seda mängu, mille Sannu ükskord välja mõtles. Nimealt loomängu.

Vaiko Eplik & Eliit-Põgene Ragnar
Mulle meeldib. Uus Eliidi plaat. See meeldib mulle rohkem kui eelmine, kuidagi siuksed rahulikumad lood. See lugu on hetkel selle plaadi pingereas kuskil keskel, aga tal on potentsiaali tõusta kõrgemale.

Genialistid-Ma olen Sinu
Mäletan, et kui talvel millalgi tõmbasin endale Genialistide laule, siis oli see laul mul hetke lemmikuid. Mäletan, et meie tuba oli juba valmis, aga remont veel kestis. Istusin siis oma lemmik välivoodi peal, kõrvaklapid peas ja kuulasin seda lugu.

Eva Cassidy-Bridge Over Troubled Water
Eva Cassidy't hakkasin kuulama seetõttu, et minu ühes lemmik filmis "Love Acctually" laulab ta minu selle filmi lemmik laulu ja lasin siis Sannule ka seda ja talle hakkas ka meeldima ja ta tõmbas endale teisigi tema laule ning kuna ta oma arvuti oli sel ajal veidike tõbine, siis tegi ta seda tõmbamistööd minu arvutisse ja nüüd nad ongi mul siin olemas. Eriliselt ma ei kuula neid, aga teinekord kui ette hüppab siis ikka. Tal on siuksed rahulikud laulud kõik. Küll mitte tema enda omad, aga kuulsad vanad head laulud, mida rõõm taas kuulda, veidi teisugusemas ja värskemas esituses kui originaalid. Eva laulab väga hästi.

Linkin Park-The Little Things Give You Away
See laul on vist taaskord Sannu tõttu minu arvutis. Endale küll ei meenu selle soetamine. Ei teagi nüüd ega ma eriti taolist muusikat ei kuula. Ei mäletagi, kas olen seda kunagi üldse tervenisti läbi kuulanud.

Vaiko Eplik & Eliit-Teie Planeet
On plaadilt, mis minu jaoks oli liiga sürr. See laul oleks taaskord kuskil keskmisel tasemel vastavalt plaadilt. Mulle ei meeldi teie planeedil.

Angels & Airwaves-Everything's Magic
Oi, mingi aeg oli mu vaieldamatu lemmik. Kuulasin seda uuesti ja uuesti ja uuesti. Väljaelamislugu, praegult päris mõnus kuulata. Lasen sellel lõpuni mängida.

Nüüd ma väsisin sellest ära.

Räägiks siis juttu ikkagi.
Kool sai läbi, aga algas sess. Viimane nädal oli veidike väsitav. Töid oli kolm, üs nendest oli arvestus ka veel. Õppimiseks tuju puudus täielikult. Kuidagi pingutasin ikka ära. Aga see nädal vajas ühte õiget lõpetamist. Algselt toimuv Teele-Katuka sünnipäev jäi tervislikel põhjustel ära, aga kõik olid nädalaga end oodatud peoks üles kütnud ja olukorra lahendamiseks tekkis mul mõte, et teha minu juures siis lihtsalt istumine või nii. No reedel peale kooli sai siis levitama hakatud. Esimesena ilmutas end kohale Katukas, kellega tegime siis peole alguse Gossip Girli vaadates. Riburada pidi jõudsid kohale ka teised. Algul sai tuju üles upitatud humoorikate videodega. Ühest sai meie selle õhtu video. Nimelt Cable Guy kahevõitlus. Õhtu möödus vägagi meeleolukalt. Ootan juba põnevusega meie järgmist istumist.
Neljapäeval tuli külla mulle õde Margit. Tuli kaugelt soojalt maalt ja tõi mulle palju uut ja ilusat. Ei jõua kohe hetke ära oodata, et neid juba kanda saaks. Tema läks reedel koju, mina jäin juba eel mainitud põhjusel siia. Laupäev tekkis suhteliselt sügav soov ka minna, aga ma jokutasin selle mõtte kallal liiga kaua. See nädala lõpp lähen.
Õue on soe juba. Ma ei tea, kas teised on seda tähele pannud, aga mina eile panin. Veider oli kohe õhukesed riided selga panna.
Sannu blogist võib leida sellise lause, et ma olen süüa tegema hakanud. See on tõsi. Täna hommikul tegin näiteks endale kamapannkooke. Maitsesid head. Aga muidu on suuremaks kokkamise motivatsiooniks töölt tulev näljane Sannu, eriti tema siiras rõõm.
Ootan juba suve, tahaks ruttu-ruttu need kolm eksamit ära teha ja nautida suvemõnusid.
Lähen juulis tööle ka. Apteeki ja puha. Ootan sedagi põnevusega.
Ei teagi nüüd. Lõpetaks vist hetkel.

Lemmik lugusid on hetkel liiga palju. Mainiks paar ära.
Stoned Sour- Through The Glass
Filter- Take A Picture