Mida nädalat, ma ei või! Meeletu. Möödus see siis analüütilise keemia tähe all. Hakkasin õppima juba pühapäeva õhtul ja nii vahelduva eduga neljapäevani, mil oli töö. Omast arust olin valmis ja tundus kõik selge olevat. Vähemalt uskusin endasse, et suudan arvutusülesanded ära teha, siis pooled punktid olemas ja natuke teooriat juurde ikka saab ja siis ongi läbitud. Aga pärast töö kätte saamist ja selle kirjutamist, ma enam oma läbi saamises nii kindel pole. Täielik häving oli see töö, õppejõud ikka oskab välja mõelda neid küsimusi. Hetkel lihtsalt siiralt loodan, et mingil imelikul põhjusel on õppejõud minuga helde ja ma saan selle läbi. Saaks selle eksami ka juba tehtud. Iseenesest lihtne aine, aga no kõike on võimalik keeruliseks ajada. Keemia praks kolmapäeval oli ka katastroof. Paar tundi vahtisin nii sama, sest aparaate oli vaid neli ja kõik korraga teha ei saanud. Olin vabatahtlikult viimane meie rühmast. Ümisesin seal laulda ja unelesin nii sama. Kui enda katset lõpuks tegema hakkasin, sattusin kohe paanikasse, sest aparaat minu käe all ei hakanud graafikut joonistama. Olin seal siis õnnetu, kui mulle saabus nõuanne, et mu elektrood on ühendamata. Nii ma siis kirusin ennast maa põhja, et nii loll olen ja läksin uut proovi küsima. Siis läks juba nii kiireks, närvis olin ka eelmise katse pärast ja nii ma siis puterdasin seal ja ekraanipuude ei tahtnud ka alluda mu sõrmedele. Lõpuks sain ikkagi tehtud. Pea valutas meeletult, sest 96% alkoholi sisse hingata pole ikka nalja asi. Koju jõudes olin rampväsinud ja hakkasin siis veel neljapäevaseks tööks kordama.

Muidu mahtus nädalasse veel üks kooriproov ja kaks rahvatantsuproovi. Rahvatantsuga on veits jama, sest pole endale partnerit leidnud. Ei oska kuskilt otsida ja minus puudub selline enesekindlus ka, et proovis mõnele poisile peale lennata ja uurida, kas ta oleks huvitatud minuga tantsima hakkama. Pole lihtsalt selline inimene. Veel oli see nädal paar veidrat situatsiooni, mis olid tegelt positiivsed. Areng toimub. Neljapäev sain ühe meeldiva üllatuse osliseks ka. Ning meie neljapäeva õhtune kohvi joomine ja pannkoogi söömine. Õhtu lõpetuseks Borat. No õudne kui palju võib üks inimene naerda ning palju võivad teised inimesed mind naerutada. Meeldiv!

Nädal on seetõttu ka meeletu olnud, et suve viimasel päeval otsustas ilmataat vempu visata ja päikese välja lasta. Terve nädal on nii ilus ilm olnud. Hoiab vähemalt tuju rõõmsa väsitava kooli nädala kõrval. Ja kõik need punased-kollased-rohelised-kõike muud värvi lehed, mis moodustavad sobivaima koosluse selge sinise taeva taustal. Jaguks sellist ilma veel pikaks ajaks. Käisin tänagi jalutamas, et kõike seda nautida.

Hello friend
It's been too long
and every town sings the same sad song

Nädalavahetus kodus möödus mõnusalt. Tegime emmega koos pannakaid ja jutustasime. Õdi tuli ka koju. Laupäev algas kartulikorjamisega. Saime päris kiiresti tehtud. Ülejäänud päev läks magamise alla. Õhtul ikka natuke tuuseldasin ringi. Pühapäev läks ka kiiresti. Tegin vennale kooki ja pakkisin oma asju. Õde viis Kosele bussile ja olingi omadega jälle Tartus. Tegin ühe jalutuskäigu ja ostluse ning otsustasin Liisu uue kodu üle vaadata. Väike ja hubane teine, mulle meeldib. Nädala sees käin ikka koolis korralikult ja laulmas ja tantsimas. Teisipäev sain jälle verd imeda, seekord Laura oma. Kolmapäevane keemia praks oli üks suur naljanumber, aga lõbus peab ju olema. Õhtul olin omadega suhteliselt väsinud ja tujuta. Tuduriided olid juba selga aetud, kui Sannu teatas, et tema ikkagi Liisu poole läheb, siis olin ka kohe valmis minema. Elu tuli sisse tagasi. Istusime mõnusalt Liisu juures. Liisa ühines ka meiega. Tegime väikese Liisu sünnipäeva tähistamise taolise sündmuse. Neljapäev oli ka kindel plaan kodus istuda, aga Mari pakkumine oli nii kutsuv ja midagi sellist mul oligi vaja tol õhtul. Tänud Mari! Pärast tantsimist sai siis Mari juurde mindud, sealt Zavoodi, sealt Stati, sealt pargipingile, sealt Liisu juurde, sealt Tallinna ja lõpuks koju. Hommikul oli vaja kooli jõuda. Pärast hommikust füsoloengut käisime Liisaga Cinemonis "Mina olin siin" vaatamas. Hea film oli. Õhtuks oli plaan koguneda minu juurde. Liisa, Biku ja Mari. Leida-Üllar küttis tuba soojaks. Teemaks oli vene keel ja meie uued sõnad: padjom na diskoteku, sasai ja udivitelnõi. Katukas, Lennart, Katuka õde ja tema noormees tulid meile tordi ja kommidega külla. Koos sai siis edasi HMÕle mindud. Meie Mariga viibisme seal küll väga lühikest aega. Jõudsime kahekesi veel igale poole. Meil on vist alati see edasi-tagasi käimine teemas olnud. Sai tõesti palju maha käidud. Zavoodigi jõudsime veel ja Krooksu, kus kaarte mängisime. Täna ärkasin lõuna paiku. Hakkasin kohe tubliks ja toimetasin kodus. Avastasin oma kapist pool torti ja olin probleemi ees, et kes selle ära sööb. Sai siis tordi omanik Katukas ja muidu tordi sõber Biku sööma kutsutud. Torditasime siis köögis ja jutustasime. saatsin veel Katuka koju mingis mõttes, sest poodi oli mul vaja niikuinii minna. Saingi korra ikka õue ka täna. Toimetasin pärast veel kodus ja üritasin õppidagi. Nüüd lähen aga magama, et homme varakult ja värskelt ärgata ja taas tubli ja usin olla.
Lauluks: Slipknot-Psychosocial (maailma kõige ilusam lauluhääl)
Nii väsinud mõtlemisest ja tahtmisest!

She was waiting at the station, he was getting off the train
He didn't have a ticket so he had to bum through the barriers, again
Well the ticket inspector saw him rushing through
He said girl you don't know how much I missed you
But, we'd better run cause I havent got the funds to pay this
Fine, she said fine

Well so they ran out of the station and jumped onto a bus
With two of yesterdays travel cards and two bottles of Bud
And he said you look well nice
Well she was wearing a skirt, and he thought she looked nice
And yeah she didn't really care about anything else
Because she only wanted him to think that she looked nice, and he did

But he was looking at her yeah all funny in the eye
She said come on boy tell me what your thinking, now dont be shy
He said alright I'll try
All the stars up in the sky, and the leaves in the trees
All the broken bits that make you jump up and grassy bits in between
All the matter in the world is how much that I like you
She said what, he said let me try and explain again

Right birds can fly so high and they can shit on your head
Yeah they can almost fly into your eye and make you feel so scared
But when you look at them and you see that they're beautiful
That's how I feel about you
Right birds can fly so high and they can shit on your head
Yeah they can almost fly into your eye and make you feel so scared
But when you look at them and you see that they're beautiful
That's how I feel about you

She said what, he said you
She said what are you talking about, he said you

Right birds can fly so high and they can shit on your head
Yeah they can almost fly into your eye and make you feel so scared
But when you look at them and you see that they're beautiful
That's how I feel about you
Right birds can fly so high and they can shit on your head
Yeah they can almost fly into your eye and make you feel so scared
But when you look at them and you see that they're beautiful
That's how I feel about you
That's how I feel about you

She said thanks I like you too, he said cool

Ma tahaks seda tunnet kogu aeg tunda, mida see laul minus tekitab.

Olen oma fänne pikalt teadmatuses hoidnud. Kahjuks pole mahti olnud siisa midagi üles märkida. Võtsin end siisiki lõpuks kokku, sest väike hirm hinges, et midagi võib juba ununema hakata, utsitab mind tagant. Pealegi on endalgi teinekord hea mälu värskenada, mida korda on saadetud.
Alustame siis augustikuu viimase päevaga. Oli pühapäevanepäev, seenekorjamisepäev, ja proviisoriõppe teise kursuse tudengid kogunesid meie peokoju Pikk tänav 80-40. Plaanis oli tutvumispeo korralduspidu. Meid kogunes päris mitu. Üldiselt möödus õhtu rahulikult. Kõik olid veidi ehmunud üksteise taasnägemisest üle kahe kuu. Tekkis päris mitu piinliku vaikushetke. Siiski suudeti paar head mõtet välja kooruda, mida nende rebastega ikkagi ette võtta peol. Õhtul jutustasime Liisuga ka veel päris pikalt.
1. septembril oli meil ette nähtud lausa kaks loengut, millest mõlemast sai ka osa võetud. Pärast kooli kohtusin Manniga, kelle Liisu üle Tartu pealt üles otsinud. Selleks õhtuks oli plaanitud koolialguse kontserdi külastamine Raekoja platsil. Esinesid ans. Andur, Slide-Fifty ja Kognito. Kohtasin päris mitut tuttavat.
2. septembril sai taaskord kooli külastatud. Füsioloogia praks ja keemia loeng. Ma ei suudagi meenutada, mis õhtul tehtud sai. Kas tõesti veetsime rahulikult kodus?
3. septembril sai ka koolis käidud (ma enam seda ei kirjuta, sest igal argipäeval käin õldiselt kooli). Sai näha silmale ilu. Õhtuks plaanisime Liisuga klubikülastuse. Sättisime end sellisel kellaajal teele, et sissepääsu eest tasuma ei peaks. Õnnestus! Kahjuks oli klubis väga nukralt igav ja me lahkusime. Edasi liikusime Undergroundi suunas. Mängisime paaris lauajalgpalli. Olin isegi väga osav, lõin mingi seitse väravat, kurbusega pean tunnistama, et kaks neist läks oma väravasse ja teised teenisid selle pealt punkte. Liikusime sealt edasi kursavend Maanuse juurde, kes elab nüüd botaanikaaia kõrval. Tal uus ja uhke korter. Veetsime seal natuke aega ja suundusime kodu poole. Aia äärest leidsin klaasi.
4. septemril sai pärast kooli tutvumispeoks asju aetud. Katukaga tegime Liivile kingituse valmis. Oi, kus me naerda saime, avastades tehnikaimesid. Koju jõudes tukkusin veidi ja siis hakkasin end pittu sättima. Kõik olid nii ärevil ja rahustuseks hakati rebastele joogimängudeks lahuseid valmistama. Pidu oli meeletu. Nalja metsikult palju ja rohkemgi veel. Sai ennast ületatud. Sai jutustatud. Sai avastatud, et Biku on väga hea jutukaaslane. Isegi Zavoodis sai käidud. See pidu on meil veel pikalt jutuaineks.
5. septembril pean tunnistama, et seekord kooli ei jõudnud. Magasin sisse. Väga näotu, sest mul oli ikka väga kindel plaan minna. Magasime päeva põhimõtteliselt maha. Õhtul sättisime end Liisuga taaskord välja. (Liisu elas kaks nädalat meil! Kahjuks peab ta nüüd oma koju minema. Hakkan teda lausa igatsema, kuigi ta samas linnas on. Aga meil sai nii palju nalja.) Kohtusime Pirol Tiiu, Olevi, Mari ja Manniga. Sai Liisuga hästi palju jutustatud küll Pirol ja Rüütli tänaval. Kõik maailma asjad sai vist läbi arutatud. Külastasime hetkeks Undergroundi. Lõpuks jõudsime ka Zavoodi, kust me leidsime endale uued sõbrad, kellega sai veidi aega jutustatud. Jaani krik on meie jaoks nüüd eriline. Enne koju naasmist jutustasime veel Liisuga.
6. september magasime taaskord päeva maha. Õhtul taaskord välja. Seekord kolmekesi, meiega liitus Liisa (tegelt oli Liisa iga õhtu käpp, aga ta ei jõudnud kunagi meiega välja, kui tutvumispidu välja arvata, siis oli ta õhtu staar). Oli plaan minna Maailma peole, aga seal li asi kuidagi vaikne. Läksime hoopis Rüütli tänavale ja hakkasime seal tantsima. Õhtu lause: "Tahaks ka selline hipi olla." Külastasime paar kord Zavoodi, aga ei püsinud seal kunagi väga kaua. Kohtusime klassivend Siimu. Nägime ka Tiiut, Olevit ja Marit, kes külastasid meid ka päeval ja tõid mulle kuuaja vetsupaberi varu. Me jõudsime Liisuga isegi Laura juurde, aga ega me ei jõudnud seal eriti olla ja hakkasime koju liikuma. Tee peal mingi tüüp ehmatas meid tänaval, meil olid siuksed hüpped ja kilked, et ise ka ei usu.
7. september olime Liisuga lõpuks ka tublid. Koristasime toad ilusti ära. Õhtul saime tüdrukutega Liiviga kokku, kes nüüdseks on taas Inglismaal. Sai mõnusalt aega veedetud.
8. september käisin Liisa juures pärast kooli ja jutustasin seal. Katukas kutsus mind Tartu Noortekoori katsetele, kus ma siis ka käisin ja hetke seisuga seal nüüd ka laulan. Õhtul olin totaalselt väsinud. Liisa tegi mulle mingi elupika kõne.
9. september käisime rahvatantsu proovis. Me panime ikka end ilusti vastavalt riidesse, aga tuli välja, et see kord ainult räägiti. Enne seda rokkisime Liisuga endal järgmiseks päevaks kaelad valusaks. A, meil on uus nali "Aitäh! A le Coq!" Ja Liisuga tegime kahe peale väga hea hakklihasousti.
10.september meil oli keemia loeng ja üriatsin terve aja kuulata, kahjuks ma ei saanud eriti midagi aru. Praksis oli mul juhe nii koos, et ainult täna Liisale sain omadega mäele. Õhtul oli esimene kooriproov ja ega seal midagi erilist polnud. Kooriproov nagu ikka. Lõpuks sain koju ja olin taas väga väsinud.
11. september tegime pausi ajal Liisaga kaltsukatuuri. Saime Maanuse autoga sõita. Olin enda peale kuri. Viisime Sannu auto remonti, küll see Sulev on ikka tore mees. "Olge siis vahvad. Tsau!" Käisime tantsutrennis, mis oli nii mõnus. Õhtul hakkasime koju sõitma. Magasin terve tee, alles Kehtnas virgusin ja siis ajasin segast. Liisu ja Sannu avastasid, et mul on veider naer. Kodus tervitasid mind ergas Bruno ja unine issi.
12. september olen kodus. Ärkasin hommikul 6.50, sest venna Margus jättis juba kolm nädalat tagasi oma käekella siia ja seal on mingi äratus peal, mida keegi ei oska maha võtta. Läksin rääksin siis teistega juttu, kuni kõik tööle ja kooli ära läksid. Natuke olin veel ärkvel, aga lõpuks jäin ikkagi magama ja põõnasin kuni lõunani. Siis olin natuke tubli ja koristasin veits. Nüüd ootan emmet koju, et koos süüa tegema hakata.
Lõpp!

Olen enda jaoks head muusikat avastanud: System of a Down, Serj Tankian ja Kate Nash.

Simply knowing you exist ain't good enough for me
But asking for your telephone number seems highly inappropriate
Seeing as I can't even say hi when you walk by