Nii on, nagu elu käib.

laupäev, oktoober 10, 2009

Päikest ja vihma korraga.
Olen omadega maal. Mõnus on. Hetketi on igav, aga eks siis tuleb endale tegevust otsida. Kaks päeva olin täitsa üksi kodus. No õhtuks tulid ikka teised koju, aga päeval olin üksi. Tegelesin mittemillegi tegemisega. Täiesti kohutav, kuidas lõpuks ära tüütas. Rahu ja vaikust on aeg-ajalt vaja, aga minu limiit saab kiiresti täis ja siis tahaks taas tegutseda ja suhelda. Eile õhtul tõi põnevust veidi see, et käisime Sannu ja Siimuga Eiksil lennujaamas vastas. Sai välja natukeseks. Täna ma olin aga tubli. Lõikasin, tõmbasin, kaevasin ja vedasin. Emme lillepeenrad on nüüd sügiseselt korras. Kogu selle aja ma mõtlsin, kuidas mul on kunagi oma aiake, kus kasvatan aedvilju, lilli, puid ja põõsaid ning kuidas ma siis muudkui toimetan nendega. Nii mõnus. Naljakas, kuidas väiksena ei viitsinud kunagi siukseid asju teha. Nüüd võtaks vabatahtlikult reha kätte ja kukuks lehti riisuma, kui neid vaid piisavalt oleks juba. Hea üllatuse tegi mulle täna Keidu, kes helistas mulle. Ta on ikka nii tore mul. Nüüd lähen viin pesu kuivama ja vaatab, mis veel teha saab. Muidu on ilm ilus. Lehed sillerdavad päikesepaistel. Kohati tuleb kuskilt vihma ka, aga sellest ma ei saa aru, kust ta tuleb, sest taevas on selge. Naljane!

teisipäev, oktoober 06, 2009

First Morphin!
Täna on nii meelas päev olnud. Enamusest ehk sellepärast, et olin kaheksast seitsmeni koolis. Muidu oli kool nagu ikka, aga täna agas meil valikaine: raviainete sünteesimine. ÕIS andis meile teada, et neljatunnine loeng algab kell 14.15, aga kooli stendi pealt avastas Robert alguse kellaajaks 16.15. Loomulikult oli viimane ikkagi õige, mis meie jaoks tähendas kahte tundi passimist. Põrutasime siis Bikuga keldrisse. Ma tegin seal omi toimetusi ja Biku tukkus vaikselt nii, et mina aru ei saanud. Lõpuks kui Biku ka arvutist osa sai ärkas ta elule ja nii alustasime meie head ideede genereerimist. Esiteks me teeme peo. Teiseks meie bänd sai oma hitile "Põrn, põrn, maks, maks" lisa. Uue üllitise pealkiri on "Ich mus mit "Ein" spielen". Valjuhäälselt harjutasime ka oma peo avalugu (Tõnis Mägi "Veenus"). Korra üritasin ka TÜRSi muusikaaparatuuri tööle saada, mis loomulikult ebaõnnestus. Hiljem Robert pani selle ikkagi kokku ja väitis, et ega eriti vahet pole kuhu sa mida pistad. Lõpuks algas meie valikaine. Õnneks see ei kestnud kella kaheksani, kuigi oengul polnud häda midagi, aga kõht kippus väga tühjaks minema. Kohe pärast kooli põrutasime Bikuga Ruunisse sööma. Peagi liitus meiega Joel. Nii me seal sõime ja jõima ja juttu puhusime. Lõpuks hakkasime kodu poole liikuma, aga ega meil Bikuga ideed seepärast otsa saanud külm sügisõhk turgutas me mõttemeeled taas ülesse. Nii saime maha veel ühe hitiga: "You crossed the wrong road". Meil on visioon! Suutsime luua ka ühe jõuluhitti: "Santas claws", millest plaanime teha ka oma esimese õudusfilmi. Nüüd istun kodus, nii hea rammestus on peal. Täna oli tõesti meelas päev.