Ma armastan inimesi enda ümber.
Jumaldan seda ööbikut kanali ääres laulmas.

"Kus ma Sind küll tabaks?"

Päevanali!
A: "Täiesti tundetu naisterahvas."
K: "Proovige veel Marilit, tal ei tööta jalad ka!"

Lugesin just Birksi blogi ja ta oli selgelt välja öelnud, et hetkel on elus ainult õppimine, õppimine ja muud nagu polekski. Pean kurbusega tõdema, et see ongi nii. Pole ise mõelnudki selle üle. Aga jah, kui ma just ei õpi oma elu maha, siis ma magan oma elu maha. Ja ega vist enne 17. juunit õiget puhkust ei tule ka. Kõik säravad oma peagi lõppevate kooliaastadega, aga meie vaesed esimese kursuse proviisorid rabame end viimase kahe õppenädalaga pooleks ja kohe tuleb sess ka otsa. Issand, kui õudne, ma pole enne üldse mõelnud selle peale. Samas ei ole nagu siukest tunnet ka, et see eriala ei sobi. Pigem on siuke tüüpiline viu-viu, mis käib peaaegu alati. Tegelt see õppimine ei häirigi nii väga, lihtsalt väsitav on. Uni on mul ka 24 tundi, seitse päeva nädalas. Lõunauinakud on mul tavalised juba, nagu lasteaialastelgi. Ehk ongi viga selles, et ma pole lasteaias käinud ja ega ei mäleta ka, et keegi oleks mind eriliselt magama sundinud lapsepõlves. Nüüd aga taotleks kelleltki loa, et võiksin lihtsalt nii kaua magada, kuni uni on täis ehk siis vist nädalaid või isegi kuid.
Aga midagi tahaks jah sellesse rutiinsesse kooliaasta lõppu. Tahaks põnevust, aga võta näpust, kus seda ikka nii huupi otsima minna.
Lähen tukun nüüd veits ehk paar tundi siis.

Leidsin oma 11. klassi päevikust sellise huvitava lause, mille olen enda jaoks üles märkinud.
Üldiselt oli päris huvitav neid vanu mälestusi sirvida. Hea, et suutsin nii tubli olla ja oma tegemisi sinna üles märkida, isegi siis kui seal on kirjas vaid sõnad: "Sillega kaarte". Mõne koha pealt oleks küll veits rohkem märksõnu panna. Veel oli meeldiv jälgida, kuidas laulud tulevad ja lähevad, aga nad ei kao, sest kunagi tulevad nad jälle.

"Võib tantsida istudes ja laulda vaikides. Je need on kõige ilusamad laulud ja kõige ilusamad tantsud, sest need jäävad meie eneste südamesse." (K.Ristikivi "Rohtaed")

Lauluks: U2- Where The Streets Have No Name

Liisa andis mulle ükskord ühe ülesande. Olen selle mitu korda ära unustanud ja veel mitu korda tulevikku lükanud. Nüüd prooviks siis täide viia.
Kui mina olin 16 aastat vana!
Kui mina olin 16. aastat vana? Hmm?
See oli selline muutuste aeg, sünnipäev on mul suve lõpus seega võiks öelda, et pean ajarvamist puhtalt õppeaasta järgi. Kui ma kuusteist sain, vahetasin ma kooli, sest põhikool oli juba selja taha jäätud, ja uued katsumused ootasid ees. Uus kool, uued inimesed, uus elamiskeskkond (ühikas). Algas avastamise ja sisseelamise aasta. Kuigi ma polnud veel täiskasvanud, siis tuntsin juba sellist õilsat kohusetunnet ja vabadust, samas oli mul alati olemas teadmine, et olen alles laps, ja kui tahan, siis võin käituda ka vastavalt. Mõnes mõttes leian, et oleks võinud isegi rohkem teha ja korda saata, aga kas ma siis oleks enam see, kes olen ma täna.
Mida sooviatada teistele? Nautige! Avastage uut muusikat, tutvuge uute inimestega, esitage endale uusi väljakutseid, tehke midagi põnevat. Ärge unustage last enda sees ja ärge tahtke liiga kiiresti suureks saada, samas osake vastutada oma tegude eest. Elage!

Lauluks: John Mayer-Dreaming With a Broken Heart

Reedel oli rokiõhtu. Esinesid Evergreen 86, mingi Soome bänd, Groundhog Day ja Ultima Thule.
Enne istusime Mari, Tiiu ja Eikoga Pirol ja mängisime kaarte. Pärast liikusime Liisuga ringi. Suutsime oma seltskonda haarata Maanuse. Maandusime lõpuks Rauno korteris, kus ootas meid Poku. Seal siis aeg möödus kuni leidsin, et oleks sobiv aeg koju minna. Sannu rääkis unes. Hommikul läks ta ära, Tiiaga koolitusele. Päeval käisime Liisaga laadal ostsin endale uued nunnud kõrvarõngad. Sõime käsitsi tehtud jäätist. Kodus üritasin õppida ja vaatasin filmi. Õhtu oli taaskord kontserdiga sisustatud selleks korraks siis Folgime! ehk esinesid Vägilased ja Svjata Vatra.
Täna tegin hommikul elu kiireima riietumise, sest Kristjan tuli köögimööblit paigaldama. Nüüd üritan saagimis ja kopsimis ja puurimis lärmi taustal õppida. Aga ei vinni eriti.
Lauludeks: Vägilased-Kulla kutse; Svjata Vatra-Revolutsioon.

Ma enam ei mäleta, mida ma teinud olen vahepeal. Võtan siis punkthaaval ette, vast meenub.

• Eelmine nädal möödus õppides.
• Reedel sõitsin bussiga koju. Nägin ühte toonekurge, kes seisis tee ääres ja ühte toonekurge, kes lendas vastu bussi. Veel nägin kahte sookurge põllul ja ühte kuldnokka muru sees. Peaksin vist linnuvaatlejaks hakkama. Palju ilusaid kevadlilli nägin ka. Jalad väsisid istumisest ära. Üks noor isa oli ka koos oma armsa tütrega bussis, kes laulis terve tee.
• Noomisin ema tema tegemata töö pärast. Nimelt sain ma alles nüüd teada, et kase õied on urvad. Häbi kohe.
• Reedel oli issi sünna, tähistasime seda.
• Laupäev olin tubli ja usin. Oli kohe tuju. Nii ilus ilm oli ju.
• Õhtul tuli Getu meile külla ja hiljem käis Kairi Keiduga ja veel hiljem Teet ja Erko. Madis oli ka oma istumine.
• Pühapäeval olid kõik väsinud, peale minu. Üritasin ka pühapäev tubli ja usin olla, aga seekord ei tulnud nii hästi välja. Aga siiski piisavalt.
• Õhtul sõistin tagasi Tartu. Poku tuli meile külla.
• Kooli oli see nädal ainult kaks päeva. Esmaspäev oli siuke igav. Teisipäev aga pikk, veniv ja väsitav.
• Õhtul ootas ees kursapidu, mis oli igati korda läinud üritus. Tänud Robertile idee eest ja Liivile korraldamise eest. Meil on ikka väga huvitav ja mitmekülgne kursus. Ootan juba järgmist pidu. Sain endale suure kimbu nartsisse ka. Olen nénde üle väga õnnelik.
• Kolmapäeval läks Poku ära ja tuli nais-Poku ehk Janely asemele, samuti ilmus Tartusse Margit.
• Õhtul oli tuleshow ja kooriga esinemine.
• Käisime korbipidudel, aga keha väsis ära, kuigi vaim oli ergas.
• Neljapäev möödus uimates.
• Liisa ja Dima võitsid pulmasaate!
• Õhtu lause: "Teen palju, aga kõiki lõpuni ei tee."
• Club Tallinn ja Traffik. Lisaks lasti ka mõned head laulud DJ-de poolt.
• Zavood ja Tiiu ja Eiko. Kuulsime kodulaulu ära.
• Tartu tänavad ja linnulaul.

Nüüd peaks pessu minema ja siis linna peale.

Lauluks Chris Daughtry-Over You