"Kaks tüdrukut lähevad puiestee tänaval..." sellise loo saatel sunnib Sannu mind uut postitust kirjutama. Ei oskagi kohe kuskilt alustada või midagi öelda. Unetsükkel on veits paigast ära. Homme on mul esimene töö. Keemia praktikas on tunnikas. Tänase järgi võin öelda, et ma ei oska enam õppida.
No olgu ma siis kirjutan sealt kust eelmine kord pooleli jäi. Kadi-Moi! tuli külla, Liisu ka. Istusime veits meil ja rääkisime juttu. Edasi liikusime Narvamnt 89 ühikasse, kus ootas meid mu kursaüde Liisa. Teised külalised just lahkusid kui meie kohale jõudsime. Pole hullu. Kutsusime ise siis rahvast juurde, esialgu Siim ja siis Ott. Lõpuks jõudis ka Sannu oma tutvumispeolt meite sekka. Nii me siis istusime ja vestlesime, kuni leidsime, et oleks aeg koju minna. Mida me ka tegime. Hommikul saatsin Kadi viisakalt ära ja magasin ise edasi. Anatoomias näidati päris preparaate. Jei! Mulle meeldib siuke asjalik värk. Õhtuks sõitsime jälle koju. Seekord õiget teed pidi. Laupäeva magasin maha ja olin tubli ning õppisin. Poole ööni kleepisin ja allkirjastasin fotosid ka. Pühapäev saabusime tagasi Tartumaile. Onu Meelis käis ka objekti üle vaatamas. Nägin meie korteri omaniku ka ära. Ning tema armsa väikse Karli. Hea on varakult Tartu jõuda, saime oma nädala sisseostud ka sama päev tehtud.
Täna või siis tegelt juba eile oli koolipäev. Termodünaamika sai läbi ja algasid lahused. Aga miskipärast ei saanud ma aru muutusest. Ühed segased kõlavad nad mõlemad. Tantsima ei läinudki, sest tervis veits kahtlane. Sannu sunnib küüslauku ja meega piima peale. ja olengi ringiga tagasi alguses.
Räägiks midagi veel!?!?
Imelik, inimese peas on mõtted, mida tahaks kuidagi väljutada, aga ei oska või ei taha või ei julge. Ei saagi täpselt aru, milline väljend oleks õige. Teine asi on tahtmiste ja soovidega. Ah mul sai jutt otsa. Oleks võist aeg põhku keerata!
"...ilusad tüdrukud, silmad täis tuld."