Suvi hakkab lõppema ja võtta tuleks veel viimast. Nii me ka tegime! Riina bussiga Kaiu loksunud, hakkas meie sõit Valgejõe piparkoogimajja pihta. Esimesest õhtust pidi kujunema naistekas, aga Siimu suurel soovil muutus see naistekaks kahe noormehega: Siim ja Erko. Siinkohal tutvustaks kohe ülejäänud seltskonna ka ära! Bussi esimene rida autojuht Sandra ning tema ustavad kaardilugejad Siim ja Erko; teine rida: äsjajuuksuriskäinud Janely ja Pulga (Kepi) Riina; kurikuulus viimane rida, kes ei pea maksma sõiduraha: master Siki ja Augu Mari. Sõidukirjeldusele ei tasu rõhku panna, sest see möödus meil sujuvalt ja viperusteta, seega midagi põnevat ei juhtunud. Kohale jõudnud, hakkas suur lukkude avamine pihta. Ma arvan, et kui kõik need tabalukud kokku koguda, saaks rohkem rauda kui on seda, mida varastamise eest kaitstakse. Tegelt on see liialdus, aga aitab luua pilti palju neid vargatakistajaid on. Nagu maarahvale kohane hakati kohe toimetama: tuli alla, vesi sooja, kaev remonti, millega Siki sai suurepäraselt hakkama, ja toidupotid podisema. Nagu enne sai mainitud oli tulev õhtu naistekas. Alustati rahulike lauamängudega ja liiguti edasi metsikute algklasside ringmängudega. nalja oli nabani ja kõrgemalegi veel. Siinkohal tooks välja väga emotsionaalse aliasepaari Siki ja Riina, kellede seletamise ajal võib juhtuda nii mõndagi müstilist, nt kõlab sõna "švipsis" nagu "küpsis". Vahepeal tekkis soov jalutama minna. Panime siis kõik soojalt riide, uksed lukku, taskulambitule põlema ning astusime õue poole. Kümme sammu hiljem hakkas vihma sadama ja leitsime, et kõige mõistlikum oleks tagasi tuppa minna. Viimaseks mänguks jäi plaksumäng, mille karistusjook kadus nagu külm õlu palaval päeval. No loomulikult ei ole maitse kõigil sama ja Riinale mingil põhjusel see piimasiidriveemahlasegu alla ei tahtnud minna. Oodates uut mõttevälgatust edasise tegevusjuhendi jaoks, pidime nentima, et kõige mõistlikum oleks magama minna, et jõuaks järgneval õhtul kauem üleval olla. Kahjuks ei suudetud realiseerida Siki stripp-pokkeri ideed, aga me ei ole väga morjendatud.

Kirjutamine väsitab, nii et tuleb paus.

Hiljem!