Pool ükskõik.
Istun siin köögis. Olen üksi korteris. Oma arvuti juhe on mul katki, hetkel kasutan Tuuli oma, mis vedeles siin köögis nii üksikult ja tõin oma arvuti talle siis seltsiks. Mis ma rääkida tahaks? Nii mõndagi. Viimasel ajal ei tule mul aga kuidagi välja see jutustamine siin. Olen päris mitu asja teinud vahe peal. Haige olin näiteks. See polnud üldse tore, haigus viib üleüldise tuju ka alla ning siis on eriti paha olla. Eelmine nädalavahetus käisin maal. Emmel oli sünnipäev. Terve nädalavahetus oli maja rahvast täis. Emme oli veits õnnetu lõpus, sest omavahel jutustamiseks ei jäänudki aega siis. Muidu oli tore näha venna peret ja sugulasi. Pisike Maur on ka nii armas, sai teda ikka natuke ninnu-nännutatud. Tädi Mari in action! Nädala algul oli vaja õppida, mis tuli isegi päris hästi välja, sest see juhe oli mul ju katki ja arvutit ei olnud segamas. Teisipäev käisime tõrvikurongkäigul. Kuigi vihma sadas oli ikka väga meelas. Mõned õppejõud tulid ka see aasta, mis oli eriti meeldiv. Kolmapäeva vedelesime õhtul Sannuga lihtsalt kodus. Mõnus on teine kord olla lihtsalt nii sama. Vaatasime filmi ja telksu ja jutustasime palju. Oleme viimasel ajal mõlemad suht unetud ja siis on hea õhtul omavahel ilma asju arutada, mis selle ajaga ikka muud pihta hakata. Neljapäeval käisid Katu, Biku, Laura ja Liisa meil. Vaatasime superstaare ja jutustasime. Hiljem läksin Katiga linna peale. No oli omaette elamus see õhtu. Tõmbasime igasuguseid endale ligi nagu kärbsepaber. Eks elus peab igast asju nägema ja kuulma. Eilne õhtu oli aga väga lustlik. Algul käisin Toomase ja Liisu pool lauamänge mängimas, sealt liikusin siis seltskonnaga Genklubisse, kus mul küsiti dokumenti. Varsti hakkan seda vist komplimendina võtma. Muige toob küll alati suule. Genklubis esinesid mõningad ansamblid. Mulle meeldisid kõik. Genklubis laienes meie seltskond veelgi. Airi, Putukas, Liina ja Anneli olid ka seal. Vägagi ülemeelikud olid. Nendega koos olles tundsin, kuidas veres tekib samaväärne promill, mis neilgi, ainult, et ilma alkoholita. Lõpuks liikusime Zavoodi, aga seal ei olnud me esialgu kaua. Ukse peal nägin kohe tuttavaid nägusid, mis tegid tuju veelgi rõõmsamaks. Kuigi omavahel sai vahetatud vaid tühised laused. Enamus otsustas minna ikkagi mujale ja mul ei jäänud muud üle, kui kaasa liikuda. Illegaard oli järgmine peatus, väikese kõrvalpõikega Maailma. Seal kohtasime Annit, kellega me läksime edasi Krooksu ja sealt tagasi Zavoodi, kus ma üle pika aja tantsu vihtusin. Keidu tuli ka peagi, teda on alati nii hea näha ja kallistada. Putukas ja Liisu jõudsid ka mingi hetk tagasi meite sekka. Nii seal siis toimus selline üldine melu kuni ma ära väsisin ning liikusime kodudesse ära.
Eilse põhjal võin öelda, et mõistus võib mõtelda, mida ta tahab, aga kui reaalsed situatsioonid on käes, siis toimub kõik ikka risti vastupidi. Meeldiv oli näha seekord naeratavat nägu vastu teretavat. Naeratused teevad alati südame soojaks. Täna aga on selline veider tuju. Eks igasugused mõtted keerlevad peas. Nii ühest kui teisest küljest. Ja see keemia. Täna tõlkisin venekeelset farmakopöad. Ei või siis meile normaalseid materjale teha. Nagu ma aru saaks sealt midagi. Mis seal ikka. Kindad vajavad kudumist.

Veeesjolõi.
Nädalavahetus möödus lustlikult. Juba neljapäeval algas meie tee Sannuga kodu poole. Hääletama minnes, kohtasime ühte superstaari. Sattusime sellest päris elevusse. Suutsime autojuhtide peale paari minutiga päris kurjaks saada, missest et saime ikkagi vähem kui kümne minutiga peale. Mingid ärikad olid taas. Kuulasid Ramsteini ja viisid meid ilusti Tallinnasse ära. Linnas liiklemisega läks ka kergelt, sest Eiks korjas meid peale. Mõningate poepeatustega jõudsimegi Sütiste teele. Taadu kostitas meid Siki tehtud toiduga, mille kõrvale mekkisime veits veini. Ega meil polnudki väga aega raisata, tuli hakata ju kontserdile liikuma. Oi, see oli ka lustlik. Hea uus bänd, hea vana bänd ja palju mälestusi ning lõpuks mitte midagi ütlev bänd, kus liikmete sugu oli peale vaadates raske tuvastada. Korteris jutustasime veel nii sama. Selleks ajaks oli Siki ka juba seal. Siki kass tegi öö läbi jõu- ja ilunumbreid minu peal, nii oli hommikul tukk kõvasti silmas. Aga ärkama pidi, sest Siki tuli Raplasse sõidueksamile viia. Nii algas me tee lähemale kodule. Siki sai eksami tehtud ja meie endale uued pokaalid. Koju ma ikka veel ei läinud. Läksin hoopis Praatsude juurde. Pärast käisime kiisusid ka söötmas. Lõpuks koju jõudnud, hakkasin tubliks. Hakkasin süüa tegema ja värki. Sain teada, et meil on keldris nahkhiir. Ristisime ta Leonardoks. Õnneks ma temaga ei kohtunud. Õhtul käisime jälle Praatsude pool, et Siki lube leotada. Georgi vaatasime ühiselt. Laupäev möödus ruttu. Õhtul läksime Getu sünnale, mis venis loomulikult pikale, nii sai ka pühapäev suht maha magatud. Pühapäev nautisin veel kodusolemist. Meelas on ikka aeg-ajalt seal käia ja näha-kuulda, mis nad teevad ka mul seal. Õde viskas mind Mäosse ära ja nii ma bussika Tartu tagasi loksusin. Biku tuli mu poole staare vaatama ja Tartuelu liikus taas omasoodu edasi. Nüüd ooatn pidu! Lob!

Õppimine on ..............

Meelad mälestused.
Olen juba mitmendat õhtut ja päeva üksi ja suht jama on. Nii mõnus kui siin Sannu ja Tuuli ringi tuiskavad ja korterisse elu sisse toovad. Nüüd olen üksi ja suurest igavusest mõtlen jälle. Igast asju mõtlen välja. Head ja halba. Vahel mõtlen üle, vahel mõtlen alla. Bikuga arutades tulevad igast vanad asjad meelde, mis on kohati päris meelad. Olid ajad, olid majad. Tegelt tahaks maale. Pole ammu käinud. Juba reedel saab sinna. Enne väike sissepõige Tallinnasse. Torti on mul ka ikka veel kapis. Ise ei taha seda vaadatagi enam. Nii magus ei saa üks tort olla lihtsalt. Tulge sööge see ära! Oh, jah...

Flavoniodid!
Kaks viimast nädalavahetust olen veetnud voodis koos oma meelsate kaaslastega. Eelmine nädal siis vastavalt farmkeemia ja nüüd farmakognoosia. Kohati tekib tunne, et ma ei oma enam sotsiaalelu. Kaks päeva pole päikese valgust minu silmad näinud, sest tean, et õue minnes kaotan aega. Kuidas üldse enam ei viitsi. Täiesti siiralt. Nii paningi õppimisele tänaseks punkti päikesekollaste flavonoidide lugemisega. Olen meeletult väsinud, aga tean, et und ikkagi ei tule. Jube tüütu. Nüüd tundus heaks vahelduseks tulla siia ja kirjutada. Eile ma lugesin ühte blogi ja see on minu jaoks ikka nii huvitavalt kirjutatud aeg-ajalt. Tahaks teine kord isegi midagi taolist välja mõelda. Mind on tegelt ikka huvitanud, millest inmesed mõtlevad. Millest nad mõtlevad, kui nad on omaette, kui nad ei pea süvenema vestlusesse või kuulama loengut. Tahaks reisida. Tahaks näha kõik maailma paiku. Mägesid, kärestikke, randasid, järvi, metsi, põlde, maju. Kõike. Aga ma tean ennast ja ma tean, et ma ei lähe. Olen liiga turvaline inimene, kes tahaks, et kõik oleks korras ja korraldatud. Paigas. Naljakas, ma oleks nagu iseendas kinni. Iseendaga vastuolus. Olen täna üksi korteris. Olen vist juba päris ära harjunud, et siin on ikka teisi veel. Hubasem on. Tahaks jalutada. Päikeselise ilmaga sügiseses Tartus. Viimasel ajal ei leia selle jaoks üldse aega. Viimasel ajal on üldse nii paljule vaja mõelda, et lihtsalt mõtlemisaega nagu väga polegi. Midagi põnevat võiks juhtuda. Midagi, mis turgutak üles. Sombune sügis on mind päris loiuks muutnud. Ma võiks juba elukutseliseks magajaks hakata, kui ma vaid nii tihti õppima ei peaks.Tore on tarkusi ammutada, aga see võiks kuidagi kergemini käia. Ah, mis ma siin ikka enam. Jutt sai otsa.

Päikest ja vihma korraga.
Olen omadega maal. Mõnus on. Hetketi on igav, aga eks siis tuleb endale tegevust otsida. Kaks päeva olin täitsa üksi kodus. No õhtuks tulid ikka teised koju, aga päeval olin üksi. Tegelesin mittemillegi tegemisega. Täiesti kohutav, kuidas lõpuks ära tüütas. Rahu ja vaikust on aeg-ajalt vaja, aga minu limiit saab kiiresti täis ja siis tahaks taas tegutseda ja suhelda. Eile õhtul tõi põnevust veidi see, et käisime Sannu ja Siimuga Eiksil lennujaamas vastas. Sai välja natukeseks. Täna ma olin aga tubli. Lõikasin, tõmbasin, kaevasin ja vedasin. Emme lillepeenrad on nüüd sügiseselt korras. Kogu selle aja ma mõtlsin, kuidas mul on kunagi oma aiake, kus kasvatan aedvilju, lilli, puid ja põõsaid ning kuidas ma siis muudkui toimetan nendega. Nii mõnus. Naljakas, kuidas väiksena ei viitsinud kunagi siukseid asju teha. Nüüd võtaks vabatahtlikult reha kätte ja kukuks lehti riisuma, kui neid vaid piisavalt oleks juba. Hea üllatuse tegi mulle täna Keidu, kes helistas mulle. Ta on ikka nii tore mul. Nüüd lähen viin pesu kuivama ja vaatab, mis veel teha saab. Muidu on ilm ilus. Lehed sillerdavad päikesepaistel. Kohati tuleb kuskilt vihma ka, aga sellest ma ei saa aru, kust ta tuleb, sest taevas on selge. Naljane!

First Morphin!
Täna on nii meelas päev olnud. Enamusest ehk sellepärast, et olin kaheksast seitsmeni koolis. Muidu oli kool nagu ikka, aga täna agas meil valikaine: raviainete sünteesimine. ÕIS andis meile teada, et neljatunnine loeng algab kell 14.15, aga kooli stendi pealt avastas Robert alguse kellaajaks 16.15. Loomulikult oli viimane ikkagi õige, mis meie jaoks tähendas kahte tundi passimist. Põrutasime siis Bikuga keldrisse. Ma tegin seal omi toimetusi ja Biku tukkus vaikselt nii, et mina aru ei saanud. Lõpuks kui Biku ka arvutist osa sai ärkas ta elule ja nii alustasime meie head ideede genereerimist. Esiteks me teeme peo. Teiseks meie bänd sai oma hitile "Põrn, põrn, maks, maks" lisa. Uue üllitise pealkiri on "Ich mus mit "Ein" spielen". Valjuhäälselt harjutasime ka oma peo avalugu (Tõnis Mägi "Veenus"). Korra üritasin ka TÜRSi muusikaaparatuuri tööle saada, mis loomulikult ebaõnnestus. Hiljem Robert pani selle ikkagi kokku ja väitis, et ega eriti vahet pole kuhu sa mida pistad. Lõpuks algas meie valikaine. Õnneks see ei kestnud kella kaheksani, kuigi oengul polnud häda midagi, aga kõht kippus väga tühjaks minema. Kohe pärast kooli põrutasime Bikuga Ruunisse sööma. Peagi liitus meiega Joel. Nii me seal sõime ja jõima ja juttu puhusime. Lõpuks hakkasime kodu poole liikuma, aga ega meil Bikuga ideed seepärast otsa saanud külm sügisõhk turgutas me mõttemeeled taas ülesse. Nii saime maha veel ühe hitiga: "You crossed the wrong road". Meil on visioon! Suutsime luua ka ühe jõuluhitti: "Santas claws", millest plaanime teha ka oma esimese õudusfilmi. Nüüd istun kodus, nii hea rammestus on peal. Täna oli tõesti meelas päev.