Eelmine nädal Tartus oli selles suhtes veider, et me ei käinud kuskil väljas. Ma hoopis õppisin tublisti, november paistabki selline tulevat. Sannu tegelt käis kolmapäev pantomiimi vaatamas ja koju tulles oli ta õnnist rahulolu täis, et on endale õige eriala valinud. Ta oli nii armsalt õnnelik!
Nädalavahetus aga nii kergelt ei möödunud. Reedel ei jõudnudki eriti pikalt kodus olla, kui tee viis meid Kumma poole, enne võtsime veel Riina ka peale. Seal me siis veetsime oma ühtupooliku ja pealegi. Hommikul oli ergutavaks teadmine, et täna on päev, mil tantsida saab. Meid oli esimesel korral juba päris plaju ja järgmisel korral on oodata kindlat lisa. Sai mälu värskendatud videomaterjaliga, kus olime kõik veel pisikesed pätakad ja tegime siiralt emotsioone vastava tantsu juurde. Saigi esimene proov tehtud. Karu-Ott ja Pihlapuu. Kõik olid nii visad kaasa tegema ja polekski tahtnud veel lõpetada. Ootan juba põhapäeva, et taas jalga keerutada. Õhtuks olin ma küll kuhjaga väsinud, aga ees oli veel palju meeldivat. Nimelt sain ma kokku Tiiu, Manni ja Oleviga. Istusime Meie pubis ja nautisime teineteise seltskonda. Pühapäev oli issidepäev. Meie viisime enda omad bowlingusse, millega nad jäid igati rahule ja ootavad juba kordusmängu. Hiljem istusime veel Praatsude juures ja vaatasime Shrek 3.
Nüüd oleme Tartus ja mul on väike kahtlus, et tervis hakkab käest minema. Hakkangi selle hoidmisega tegelema.