Nägin täna Mari ja Anu.
Siis mul hakkas veits kahju, et mul on kogu aeg nii tihe graafik, et mul pole aega kokandusklubiga millalgi kokku saada.
Nagu ma kuulsin olete mu eluga vähemalt blogi kaudu kursis.
Mann, me ei tegele ainult joomisega siin.
Õppima peab ka ikka!
Sa ei pea muretsema!
Tegelt oli tore.
Veits oleks võinud midagi veel teha koos.
Mariga peaks ka rohkem kokku saama.
Mõlemad Tartus aga aega ei leia, et koos midagi teha.

Tahaksin midagi veel rääkida, aga ma ei tea, kas blogi on mõtet. Liiga laialdaseks läinud lugejaskond.
Ärge keegi solvuge, aga mõni asi peab enda teada jääma või siis ainult väga vähestele silmadele ja kõrvadele.

Kirjutaks veel, aga pole, mida kirjutada.