Ülikool?!?! Hetkel ei tundu siin midagi keerulist olevat. Päev iseenesest möödub kiiresti, kuigi mõni loeng kipub venima. Ei tea, mis värk on, aga meesõppejõud räägivad palju huvitavamalt. Isegi füüsikaline keemia on Juhaga huvitav, kuigi midagi aru ei saa. Üldiselt muuks tegevuseks aega polegi või siis olen nii vässu, et midagi teha. Teisipäev oli mul vaba päev! Magasin hommikul une täis, koristasin, käisin linna peal ostlemas, külastasin juuksurit (kahjuks ei saanud juuksuriproua päris hästi aru, mis minu soengu soov on ja seetõttu pole ma tulemusega eriti rahul), ostlesin veel, tegin süüa ja kudusin. Kõlab juba nagu mingi pensionär!
Eile see-eest pidi jälle loengute vahet jooksma. Aga õnneks oli eilne siuke naljakas päev nagu 1. aprill juba. Kõik algas sellest, et statistilise analüüsi praktika oli nii igav ja venis nii palju ja Leenu tundub selle õppejõu kõrval parim õpetaja maailmas. Ja siis see algas, suutsin ühe pirni maha panna ja me Liisuga lihtsalt kõkutasime tükk aega, sest aega meil oli küllaga. Järgmine loeng oli esmakordne ja seetõttu soovis õppejõud meile tutvustada akadeemilisi viisakusnõudeid, kus ta tõi väga palju humoorikaid näiteid ja nii me pidime jälle naerma. Ah jah enne seda loengut näitas Liisu mulle ühte kirja, mille me eelmine aasta eesti keele tunnis kirjutasime. See tõi meile taaskord muige näole ja naer purskus rõõmuga välja. Sai Liisule ka ühtteist südame pealt ära räägitud. Hiljem käisime veel raamatukogus. Seal on nii äge laenutusautomaat!
Jalutasin lõpuks kodu poole ja nii hea rahulik ja õnnis oli olla. Mingi veider muie oli näos ja vastutulijatele võis see imelikki paista, kui nad üldse mind tähele panid.
Saime pildi kätte!
Algne plaan oli Mari juurde minna, aga meie uimerdamise tõttu jäi see ära. Veetsime siis ajakese hoopis kodus. Naeruselt, õdusalt ja vabameelselt!
Mulle meeldib Tartu!