Ma ei tea, vahel olen nii segaduses, et isegi ei saa enam aru, mida elult tahta. Üks hetk tahaks kõigi peale karjuda aga teisel soovin enda peale kogu maailma hellust. Ei oska öelda, kas kujutan ise endale ette, et olen maailma kõige kehvem inimene kõigis oma rollides, või on see lihtsalt mööduv enesehaletsemisfaas. Kuidas on võimalik tunda end üksinda nii suure hulga armastavate inimeste sees?