Veider nädal on olnud. Või no ei olegi veider aga ma ei osanud muud sõna leida kirjeldamaks.
Teisipäeva ma juba kirjeldasin, kolmapäeva õhtuks kujunes plaan minna Illukasse retrot kuulama. Enne sai veidi linna peal jalutatud ja naljatatud. Õekest nägin hetkeks. Putukale laulsime sünnipäevalaulu. Klubi oli vägagi rahvast täis, aga muusika oli täiesti kuulatav ja tantsitav. Nalja sai rohkem, kui rubla eest.
Neljapäev aga nii kergelt ei möödunud. Loota oli meeldiv õhtu. Siki-kallike tuli külla, tegi süüa meile, sõime pico-pallasid. Genialistide klubis käisime mõnusat muusikat kuulamas. Tõesti väga hea olla. Edasi liikusime Krooksu, et end teega kosutada. Ning siis saabus õhtu murdepunkt või pigem minu murdepunkt. Palun vabandust, keda sellega ehmatasin. Probleem ei olnud teis, vaid minus. Õnneks on mul olemas täpselt sobiv komplekt sellisteks hetkedeks: Sannu ja Siki. Õhtu jätkus jalutuskäiguga. Näitasin Sikile oma lemmik kohti Tartus ja veits ekskurseerisime. Lõpuks oli ikkagi kõik hea! (Telekast tuleb hetkel hea laul:Plain White T´s- Hey There Delilah) Päevale tegi hea lõpu uudis, et Eesti poisid suutsid võita MTVi auhinna.
Täna oleme Sikiga Tartus. Hommikul võtsin ta anatoomia praktikumi kaasa, teemaks: eritus- ja suguelundkond. Ostsime Katile kingi, shoppasime kaltsukates, külastasime Liisut, saatsime Sannu ja onu Meelise koduteele. Nüüd magame tasa lühikeseks jäänud und.