Kapsasupipitsa.
Lustakas on kodus olla. Magasin hästi kaua, isegi selle telekamüra taustal, mis kõrval toast kostus. Emme juba tegi lõunat. Ta tegi eilsest supist pitsat. Nagu midagi naljakat naist. Pärast aitasin tal veel mingeid veidraid asju meisterdada. Muidu kudusin päev läbi ja vaatasin netist Big Bangi. Nii mõnus on lihtalt olla. Mitte midagi ei suru peale. Lihtsalt olla. Mõnna. Kurb on see, et hetkel on kõik püsielanikud kodus. Seega mul pole oma tuba. Jõuludeks saan ikka sinna kolida, aga seni pean suurestoas konutama. Homme lähevad kõik varakult kooli ja tööle ning mina pean kogu selle kolistamise ja kohvitamise välja kannatama. Samas ülejäänud päeva saan rahus magada. Ainult Bruno on mulle seltsiks. Ei teagi kohe, millega homme oma aega sisustada. Ainus plaan on õhtuks perele pannakaid teha. Küll ma tegevust leian. Sellega muret pole. Ok. Lähen vaatan, kas saan sarja nüüd edasi vaadata.
Üks tund on jäänud veel aega.