Laulan vaikides.
Jalutasin just Liisu juurest koju. Sai temaga jutustatud ja keska klassiga seotud videosid vaadatud. Kell on iseenesest päris hiline või varane, oleneb millisest otsast vaadata, ning võiks arvata, et linn on uinunud, aga pole nii. Isegi pühapäeva öösel mitte. Algul ei jäänud mulle küll ühtegi hingelist tee peale, aga mingi hetk kostus ühe Narva maantee ühika juurest vägagi mehine röögatus. See veidi kohutas mu ära ja kiirendas sammu. Meele muutis rõõmsamaks pagariäri Sinilill hoonest tulevad magusad saiakese lõhnad. Tuli kumas ka läbi väikese küpsetusasutuse aknakese. Kui ma poleks Liisu juures nii palju šokolaadi söönud, oleks koputanud sinna aknale ja endale mõned värsked kaneelirullid või kohupiimakorbid palunud. Kõndisin mina aga edasi. Taksosid tiirutab ka hetkel päris palju. Pärmivabriku juures mürises üks suur kaubik ning kiisu tahtis üle tee minna. Mina tulin ikka ilusti koju ära. Mind ikks kummitavad aeg-ajalt mõtted, mis ei taha ära kaduda. Ei oska enam ise midagi arvata, kas see on hea või halb. Emaga sai ka eile arutatud, et inimesele on antud võime mõelda, kahjuks kiputakse ajutegevusega ülepingutama. Meil küll polnud teemaks minu isiklikud mõtted, pigem selline üleüldine teema. Päris huvitav oli arutada. Mõne koha pealt läksid minu arvamused küll ema omadest lahku, aga ta oskas minu jaoks vägagi hästi oma vaatenurga lahti selgitada. Tegelikult on igal ühel õigus oma arvamusele. Et selle mõtlemisega on nagu on.
Sannu palus oma blogis, et ma kirjutaks kolmest oma põhiprobleemist. Ma olen tükk aega mõelnud selle peale, et mida kirjutada ja mis on siis mu probleemid. Ja ma ei suutnud väga midagi tarka välja mõelda. Mitte, et ma probleemivaba inimene oleks, aga kui ma hakkasin mõtisklema ja arutlema endaga, siis kõik mu mured või asjad, mille üle kurdan, tunduvad nii pinnapealsed ja igapäevased. Teine külg on see, et ma üritan kõiges midagi positiivset leida, siis on elu ka kergem. Esialgu ma mõtlesin jah, et kirjutan, et mul pole muresid. Siis hakkasin mõtlema, et mis on need asjad, mille üle kurdan, siis tõesti oleks häbi need siin välja kirjutada. Kõik on ju lahendatavad!

Mul on hea meel, kui inimesed minu ümber on õnnelikud.