Kui jätkata sealt, kust viimane kord pooleli jäi (kui Siki tsitaat välja jätta), siis Anni tuligi mulle sel reedel küll. Vaatasime "Üle heki", jutustasime, käisime Liisul külas, käisime Zavoodis ja lõpuks jõudsime koju magama. Ohtralt sai jutustatud, aga ega nagu palju rääkida ei jõudnudki. Nädalavahetus möödus üksinduses ja mõeldes, et keemia eksamiks võiks õppida. Pühapäeva hilisõhtul leidsime Bikuga ühise soovi minna jalutama ja läksimegi. Esmaspäev jalutasin koolist koju. Teisipäeva õhtuks olin nii väsinud, et ei jõudnud kuidagi õppida ja magasin hoopis. Kolmapäev siis kurikuulus hävingu eksam, millele järgnes õhtul Biku ühikatoas vaikne shotitamine ja Imago mäng. Neljapäev oli koolivabapäev, aga meie Katukaga ei saa ju elada nii, et päeva jooksul oma jalga kooli kordagi ei tõsta. Käisime siis BM's hiire verevoolutamist vaatamas ega see just meeldiv ei olnud, aga olen rahul, et ära nägin. Õhtupoolikul käisime oma instituudis ettekandekoosolekul, mis oli ka põnev kogemus. Reedel käisime propedeutika praksis TÜ kliinikumis. Siki tuli Tartu. Õpetas mulle tantsu. Istusime veits meil ja õhtu tipphetk oli Ska Faktori saatel tantsuvihtumine Sõbramajas. Laupäev sõitsime õdiga Kaiu koju. Õhtul oli onu Avo juubeli tähistamine Nõmme kõrtsus. Pühapäev möödus nagu ikka kiiresti ja Tartu sõites. Hakkasime emme ja Õdiga sugulaste kokkutuleku peale mõtlema. Esmaspeäv keemia kontroll töö, mida Ursel hindas taas väga leebelt. See nädal olid koolipäevad nii pikad ja ma andsin endale lubaduse, et käin kõik kohal, mida ma ka tegin. Paar korda pidin endaga võitlusi maha pidama, et ikka kooli jõuda. Teisipäeva õhtul käisin Liisu pool. Kolmapäev astus tema korra meilt läbi. Onu Meelis tegi meil veel veits remonditöid. Meil on nüüd Tartu kõige ilusam rõdu. Neljapäev otsustasime Liisaga Erko Niidu kontserdile minna Ülikooli kohvikusse. Nii mõnus muusika ikka. Katukas suutis meid päeval hea lausega naerutada. Tegelt ta naerutab meid kogu aeg, aga see oli eriti hea tsitaat. Mõtlesin, et märgin ülesse, et kunagi hea meenutada. "Sinu hunnikud on nagu naeratus, mis ei võta sult midagi, aga annab nii palju." Igatahes õhtu juurde tagasi. Juba kontserdi alguses hakkasime Liisaga mõtteid mõlgutama, et võiks pärast veel midagi edasi teha. Tegimegi! Kutsusime Biku ka endaga välja. Istusime Kapriisis, vaatasime Katuka Suudlevates tudengites üle, astusime korra Krooksu sisse, nägime rabast, Liisa astus korra Zavoodi sisse, läksime Suudlevatesse tudengitesse, õhtu lõppes meeletu mölluga Biku pool. Me oleme ikka suht hullud proviisorid. Reede ilusti kooli ikka. Propedeutika praks oli taaskord, käisime osakonnas, kus ravitakse radiofarmatseutiliste ravimitega. Põnev. Saatsin teised koduteele. Nüüd istun üksinda kodus ja mõtlen, et tahaks magada. Polegi nii vara magama saanud viimasel ajal. See nädal tabas mind kudumistuhin ka. Lõpetasin oma kindad ja tegin Sannule ka ühe paari. Aga tuju on veel alles, nii et peab veel midagi välja mõtlema, mida teha.