Nädalavahetusel käisin kodus. Jõudsime suhteliselt hilja Kaiumaile. Bruno oli õnnes nagu alati ja emme tahtis, et ma ta süles istuksin. Kahjuks Sikiga õue ei jõudnud. Laupäev möödus märkamatult ja toimetades. Õhtul oli onu Antsu 50. juubel. Nii meeldiv oli näha sugulasi. Perega sai ka seltskondlikult aega veedetud. Mõnus! Pühapäev möödus keemia seltsis ja Tartu naastes.
Esmaspäev algas keemia kontrolltööga, mis tuli vist kõigil väga hädiselt välja ja seetõttu jagas Ursel meile haletsusest häid hindeid. Minu B oli mulle väga suureks üllatuseks ja ise tean, et pole seda väärt. Esmaspäev on alati väga pikk ja veniv, õhtuks on aju nii läbi, et ainult absurdset juttu tuleb. Nii me siis istusime Liisaga Puugi tagaistmel ja olime omas mullis. Kuna laulmine see nädal ära jääb, ei osanud ma midagi oma vaba ajaga peale hakata ja kutsusin Liisa jalutama. Sügis on ikka nii ilus, eriti Tartus ja Toomemäel. Kimbutasime Maanust ka mööda minnes.
Teisipäeva õhtul oli rahvatants Enn Tiivli juhendusel. Mida nalja, asi nägi välja nagu mingi nõukaaegne võimlemistrenn, aga sisaldas ikka rahvatantsu elemente. See kord jäi meil ka viimseks, nagu selgus neljapäev. Pole tantsupartnerit, siis pole midagi ka meiega pihta hakata. Kahju.
Kolmapäeval selgusid meie farmatseutilise hävingu tulemused. Sain omadega läbi. Juhhei! Aga suurtest ootuspingetest, vajasid närvid rahustamist ja kuna õhtul oli plaan igal juhul välja minna, siis kutsusin oma lemmik kursapiffid enda poole lõõgastuma ja soojendust tegema. Nende seltskonnas pole murede jaoks ruumi, sest ainult nali ja naer saadab meid, kui koos oleme. Lõpuks liikusime Sannuga haridusteaduskonna rebastepeole, sealt edasi CTsse ja sealt Zavoodi. Kodulaulu mujal ei kuulnud kui alles kodus. Aga õhtu oli meeleolukas.
Neljapäev möödus põnevalt. Viimane keemia semka. Sai jutustatud ja tukutud. 999+888 minu õnn! Saime Maanuse uhke Lexusega sõita. Mihkliga sai Mäkis kõhutäiendust tarbimas käidud, pärast pidu tahaks alati rämedalt burksi. Kahjuks mu õnn sai kiirelt ära kasutatud, sest kodus tukkudes hakkas mu kõrv koledasti valu tegema. Ja nii siia maani. Veits paremaks on läinud.
Täna oli suhteliselt mõtetu päev. Ühe kontrolltöö pärast, mille tegemine võttis mingi pool tundi aega, veetsime koolis viis mõttetut tundi. Nüüd istun igavledes kodus, sellest ka minu blogimine. Muidu ei leia mahti. Eks nüüd hakkab rohkem aega olema, kui tantsimist ei ole. Eks peab midagi leidma. Tahaks tegelt jalutada. Eks mõtlen selle peale. Tegelt tahaks palju asju. Näiteks seda, et kui mul midagi teha pole, siis ma ei mõtleks nii palju. Aga ikka mõtlen. Tahtmist täis!