Nii on, nagu elu käib.

teisipäev, jaanuar 08, 2008

Shalalalalallaaallaaaa.
Uuuuuuuuuuuuuuuuuuuu.
Ja ma ja ma ja ma ulun.Las ma ulun.

We share eachother like an island...
Sets me down in your warm arms...

Kukkuda alla on tuhandeid meetreid, otsatu tundub mu ümber see kuristik...

It made me miss my New York nothing...
I rememberd how to laugh and nerver ever forgot it again...

Päikse kaisus vanad kastanid...
Ümber kõle sügistuule naer...

I need someone to belive it, somebody who belives in me.

Kord üles leiad oma valged hobused ja tuules helisema hüüad kuljused, kui tõused traavile sa tõused uhkes uljuses ja läed ja näed kuis selgeks muutub pea. Sa tagasi ei enam karda vaadata, ei kurjad kummitused sind saa haarata, näed sina neid,kuid nemad kinni sind ei saa, sest neid su teil nad leida eal ei tea.

Aega oli mul ja ilm oli külm, otsustasin juua sidruniteed.
Ta nägi mind läbi ja teadis minust korraga kõik...

Ei tohi, ei tohi, ei tohi.

Jätkaks veel pikalt, aga mind ootab keemia, mis on hetkel minu üks lähedasemaid.

2 kommentaari:

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]

<< Avaleht