Nii igav on. Kohe kohutavalt igav. Igav! Mitte midagi pole teha. Varsti peaksin välja minna. Pole mingit erilisemat tuju, sest igav on. Veits tõbine olen ka! Tahaks midagi põnevat oma ellu. Midagi erakordset. Võib olla on viga minus, et ma seda põnevust taga ei otsi. Aga tahaks! Aga mis oleks põnev? Mis oleks see tunne või hetk, et vot see on tõesti elusündmus. Iga hea asi saab ükskord ju otsa ja varsti leiad end millegi uue ja veel huvitavama järgi janunemas. Vahel ma leian, et mu elu on kuidagi tuim, mitte midagi erilist. Samas leian end tihti mõtlemas, et mul pole aega. Tegelt ma nüüd valetan. Viimasel ajal pole seda küll eriti juhtunud. Aega on ja see kaob käest tehes mõttetult mõttetuid tegusid. Tahaks midagi mälestusväärset!