Kollane.
Ehk kevadsemestrile sai mingitmoodi joon alla tõmmatud. Reedel oli viimane koolipäev. Nüüd veel vaja need eksamid ära sooritada. Reedel tegime ka siis proviisorite kevadise väljasõidu. Päris lustakas oli. Võiks öelda, et sõna "kollane" sai kasutatud vähemalt sada korda. Maali, maali maali! Käisime siis nimelt Järvamaal Kubja ürdi talu ja tema vahvaid elanikke külastamas. Hiljem põikasime läbi ka JJst, kus sai tiir peale tehtud tuletõrjemuuseumile. Meeleolukas oli. Sinna peab veel tagasi minema, sest teised muuseumid jäid läbi vaatamata. Õhtul tegime veel väiksed siidrid. Koju sai jalutatud alles varavalges, kui linnud hoolega laulsid ja jõgi vaikselt omasoodu voolas. Nüüd üritan juba tõsisemalt õppimisse suhtuda. Täna oli juba edukam kui eile. Ehk homme on edukam kui täna. Hakkan kaarte ka mööda ilma laiali saatma. Uus hobi või nii. Vaatab, mis saab. Põnev, kuidas mul alati siis on palju juttu, kui sess on. Saaks ainult viilida. Viili, viili tüdruk, aga ära viili, vaid viili! Oh, pea on juba suht paks. Lähen vaatan, kas Mati tuleb või ei.

Ootus.