Paljajalu asfaldil.
Kõndisin täna palju. Eile kõndisin ka. Nii et plätud hõõrusid jalad katki ja plaastrid ei aidanud ka enam. Mis siis muud kui paljajalu edasi. Nii mõnus, väikse inimese tunne tuli. Vanasti sai ju maal koguaeg jalanõudeta ringi lastud. Ükski kivi polnud piisavalt terav, et sunniks papud jalga panema. Olen nüüd kolmandat nädalat veetmas oma suve Tartus töötades. Ega ma kogu aeg siin ka ei veeda. Käisin laulupeol, mis oli minu jaoks seekord liiga väsitav. Tantsupidu käisin ka vaatamas. Oli ikka väga ilus. Nüüd käisin nädalavahetusel Pärispeal, kus ka eelmisel aastal said kokku proviisorid ja nende sõbrad ja tuttavad ning veetsime koos meeldivalt aega. Tartus on ka see suvi palju rohkem tegevust. Kui ma just väga väsinud ei ole pärast oma lühikest tööpäeva, siis saan aeg-ajalt Keiduga kokku ja joon ühe õlle. Katrin (üks nendest paljudest) käis sisseastumiskatsetel ja -vestlustel. Aitasin tal korterit otsida ja näitasin lihtsalt Tartu elu ja olu. Selle käigus sai Liisul külas käidud ning järgmisel õhtul Bikul ja Kadril. Loomulikult on mul ka Sannu, kellega asjatame koos ringi. Eile näiteks jalutasime pikalt ja arutasime ilmaasju. Siimu käis ka meil paariks päevaks külas. Enamuse sellest ajast olin mina küll ära, aga ikkagi oluline informatsioon. Plaanid on ka juba olemas nädalaks. Homme lähen Kadri ja Katiga Rannapi kontserdile, neljapäev Keiduga kinno, reedel teeme Keiduga pidu, laupäeval lähen Bikule külla. Hea kui on tegevust. Muidu oleks ju igav.
Välgulilli õitses, pilved kallasid vett, paljajalu asfaldil...