See postitus on pühendusega Katukale, sest ta juba mitmendat päeva peab pettumusega tõdema, et ma pole ikka midagi siia juurde kirjutanud.
Alustame siis reedest, mis oli minu jaoks üle pika aja vägagi masendav päev. Olin õhtuks ikka väga rivist väljas ja loodan, et ei pea sellises tujus kunagi enam olema. Natuke tõstis mu tuju Sannu ja Liisaga jõulukontserdi külastamine Jaani kirikus. Mõnus ja lustakas jalutuskäik kodu poole (Peaonn! ning "Kas see oli tema piff?"). Väike hõõgvein, koogitükk ja mandakad poest ning nende nautimine kodus Vene Draamateatri sünnipäeva kontserdi jälgimise taustal. Laupäev me magasime Sannuga kaua, kuigi äratus oli mõistlikult vara. Ega me õppimisega ikka kohe tegelema ei hakanud. Läksime hoopis linna peale jõulukinke otsima. Raekojaplatsil oli laat ja sealt leidsime nii mõndagi huvitavat. Vahepeal sain ühe naljaka kõne oma vanematelt. Algas see nii: "Tsau, Mari! Mis teed? Me siin emaga jalutame mööda Hallistet ja joome Vana Tallinnat. Meil läks auto põlema..." Õnneks oli tegu õnneliku õnnetusega ja isa kiire tegutsemise juures jäi auto ikkagi alles ja saab teisest ehk veel eluloomagi. Pärast väsitavat osturetke läksime Sannuga koju. Õppimisest ei arvanud ma endiselt midagi. Õhtuks suutsin end ikka kuidagi sundida. Laupäeval tabas mind eriti põnev stiilivalik. Pühapäeva hommikul oli taas plaan vara ärgata, kuid see ei õnnestunud meil. Nüüd mul enam pääsu polnud. Pidin õppima hakkama. Päeval käis mul Biku külas. Õhtuks olin ennast nii kapsaks õppinud, et suust tuli ainult mingit segast juttu. Magama sain nagu tavaliselt hilja, aga äratus oli seekord vara. Kuskil kolm tundi hädiselt maganud, tegin kiire pesu ja hakkasin kordama. Meil oli Sannuga vist kõige lõbusam hommikusöök, mis meil koos Tartus kunagi üldse on olnud. Peaks selliseid tihemini tegema. Lõpuks seadsin enda sammud kooli poole, kus mind ootas härra Ursel. Nimelt oli meil bioorgaanilise keemia suuline eksam. Natuke sai veel ukse taga praetud ja lõpuks pääsesin minagi eksami ruumi. Enne sain oma kallikestele jõulusoovid üle antud. Eksam oli edukas. Nii palju positiivset sai sealt. Ursel on üks meeldivamaid õppejõude. Näiteks tõi ta vahepeal kõigile mandariini. Kodus pakkisin asjad ja ootasin Sannut ja sõitsimegi pikaks ajaks Tartust ära. Läksime nagu kaks kaamlit üle silla. Nüüd olen juba mitmendat päeva maakodus. Teisipäeval käisime issi ja venna lastega kuuske toomas. Hilja õhtul sai Praatsudele päkapikku mängimas käidud, mõni meist lausa mitu korda. Kolmapäev toimetasie terve perega kodus. Margitiga viisime Bruno jalutama. Ehtisime kuuske ja pakkisime kingitusi. Õhtul oli pere kõik laua ümber koos. Kui kingid kõik jagatud, sai neid siis proovima hakatud. Igati mõnus ja hubane õhtu koos perega. Naudin lihtaslt igat hetke.
Ehk hiljem lisan siia mõned pildid ka. Kõigile meeldivat jõuluaega!
Alustame siis reedest, mis oli minu jaoks üle pika aja vägagi masendav päev. Olin õhtuks ikka väga rivist väljas ja loodan, et ei pea sellises tujus kunagi enam olema. Natuke tõstis mu tuju Sannu ja Liisaga jõulukontserdi külastamine Jaani kirikus. Mõnus ja lustakas jalutuskäik kodu poole (Peaonn! ning "Kas see oli tema piff?"). Väike hõõgvein, koogitükk ja mandakad poest ning nende nautimine kodus Vene Draamateatri sünnipäeva kontserdi jälgimise taustal. Laupäev me magasime Sannuga kaua, kuigi äratus oli mõistlikult vara. Ega me õppimisega ikka kohe tegelema ei hakanud. Läksime hoopis linna peale jõulukinke otsima. Raekojaplatsil oli laat ja sealt leidsime nii mõndagi huvitavat. Vahepeal sain ühe naljaka kõne oma vanematelt. Algas see nii: "Tsau, Mari! Mis teed? Me siin emaga jalutame mööda Hallistet ja joome Vana Tallinnat. Meil läks auto põlema..." Õnneks oli tegu õnneliku õnnetusega ja isa kiire tegutsemise juures jäi auto ikkagi alles ja saab teisest ehk veel eluloomagi. Pärast väsitavat osturetke läksime Sannuga koju. Õppimisest ei arvanud ma endiselt midagi. Õhtuks suutsin end ikka kuidagi sundida. Laupäeval tabas mind eriti põnev stiilivalik. Pühapäeva hommikul oli taas plaan vara ärgata, kuid see ei õnnestunud meil. Nüüd mul enam pääsu polnud. Pidin õppima hakkama. Päeval käis mul Biku külas. Õhtuks olin ennast nii kapsaks õppinud, et suust tuli ainult mingit segast juttu. Magama sain nagu tavaliselt hilja, aga äratus oli seekord vara. Kuskil kolm tundi hädiselt maganud, tegin kiire pesu ja hakkasin kordama. Meil oli Sannuga vist kõige lõbusam hommikusöök, mis meil koos Tartus kunagi üldse on olnud. Peaks selliseid tihemini tegema. Lõpuks seadsin enda sammud kooli poole, kus mind ootas härra Ursel. Nimelt oli meil bioorgaanilise keemia suuline eksam. Natuke sai veel ukse taga praetud ja lõpuks pääsesin minagi eksami ruumi. Enne sain oma kallikestele jõulusoovid üle antud. Eksam oli edukas. Nii palju positiivset sai sealt. Ursel on üks meeldivamaid õppejõude. Näiteks tõi ta vahepeal kõigile mandariini. Kodus pakkisin asjad ja ootasin Sannut ja sõitsimegi pikaks ajaks Tartust ära. Läksime nagu kaks kaamlit üle silla. Nüüd olen juba mitmendat päeva maakodus. Teisipäeval käisime issi ja venna lastega kuuske toomas. Hilja õhtul sai Praatsudele päkapikku mängimas käidud, mõni meist lausa mitu korda. Kolmapäev toimetasie terve perega kodus. Margitiga viisime Bruno jalutama. Ehtisime kuuske ja pakkisime kingitusi. Õhtul oli pere kõik laua ümber koos. Kui kingid kõik jagatud, sai neid siis proovima hakatud. Igati mõnus ja hubane õhtu koos perega. Naudin lihtaslt igat hetke.
Ehk hiljem lisan siia mõned pildid ka. Kõigile meeldivat jõuluaega!
0 kommentaari:
Postita kommentaar
Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]
<< Avaleht