Õues on meeletult ilus ja soe. Arvatavasti teen peale nõudepesu ühe jalutuskõigu. Ei tea kuhu, aga mannetu oleks toas istuda.
Meil oli Sannuga esimene ühine nädalavahetus Tartus. Loomulikult üritasin ma teda rõõmustada sellega. Alustasin oma superstaari karjääri. Hoidke silmad ja kõrvad lahti, sest minust kuulete veel palju.
Reedel käisid Aron ja Evelin meil külas. Hiljem kutsusime Liisa nende asemele. Suutsin need kaks endaga linna peale meelitada, kuigi nemad ei pidanud eriliselt kaua vastu. Nagu ei pidanud ka mu kallis õdike, kes tuli meile öömajale. Mina aga nii kergelt alla ei andnud ja kohtusin veel Mari ja Tiiuga, kellega sai koos mõned kogunemisasutused läbi käidud. Koju jõudes haisesin nagu frrikartul. Meeleolukas vaheseik oli ka mu koduteel. Tulen mina siis Rüütli tänavalt ja keeran raekoja platsilt alla jõe poole. Silmanurgast märkan, et kellelegi on ette jäänud ühe kaupluse aken ja selle ära lõhkunud. Seda oli märganud ka üks noormees, kes juba eemalt osutas käega akna poole ja kurtis mulle, kui kohutav vandaalitsemine on aset leidnud. Nõustusin temaga ja liikusin omasoodu edasi.
Nädalavahetus möödus tubaselt. Kirjutasin vahelduva eduga referaati ja lebotasin. Eile tegin ikka korra ühe tiiru õues ka, muidu muutun veel kahvatumaks, kui see üldse võimalik on.
Õhtul olin väga vässu, aga kui pea patja puudutas oli uni nagu peoga pühitud. Õnneks oli Sannul sama mure ja saimegi siis pikalt maailma asju arutada. Mulle nii meeldivad meie vestlused, sest ei pea kunagi mõtlema, kas on ikka talle sobilik seda rääkida. Usaldan teda ju läbi ja lõhki.
Nüüd lähen ja võtangi selle suure nõude hunniku, mis köögilaual laiutab, ja löön need läikima.
Lauluks: Everlast-Broken