See nädal on kujunenud kuidagi kerglasemaks. Loenguid on tavalisest vähem ja õppida pole vaja midagi. Nii sai ka kolmapäev meelelahutuslikult veedetud. Nimelt kogunesime Liisu juures, et teha soojendust ja siis hiljem klubbi liikuda. Soojendus kestis suhteliselt pikalt, aga klubbi me jõudsime. Saime tantsida küllaga ja viimane laul oli "kodulaul". Pärast Illuka sulgemist liikusime me Liisu juurde tagasi, enne aga otsisime Vahi tanklat igast Tartu otsast ja mina olin kaardilugeja, mida ma pean nüüd kahetsema, sest minu kaardi lugemine oli teiste jaoks liiga koomiline. Liisu juures ei lubatud mul magama minna ja seega pidin endale tegevust leidma. Hakkasin siis teisi sildistama. Aga kaua sa ikka sildistad, nii tuli ka sellele tegevusele lõpp ja oli tõesti aeg tuttu heita. Ärkasin üheksast, segasin Sannut ja Poku tegi Sannule äratuskõne. Siis kummitas mind "ööviiul". Suikusin peagi uuesti unne ja ärkasin pärast ühtteist, siis kummitas mind ka mingi laul, aga mulle ei tule meelde, mis see oli. Oli aeg kooli minna. Varustuseks olid mul Liisu tikskott (olin nagu mingi beib), märkmepaberid, punane tintekas, telefon ja ühistranspordi kuupilet. Ega farmakognooisaks polegi rohkem tarvis. Farmakognoosia oli see kord ootamatult huvitavam, kui eelmine kord. Sannu ütles õhtul, et see jääb talelu lõpuni meelde, kuidas ma koolist koju tulin. Pärast lõuna veetsime Liisu juures. Sõime pelkusi ja Poku serveeris meile külma segumahla. Kodus aitasime onu Meelisel prügi ära vedada. Ja saabuski hetk, mil me taaskord kodust lahkusime. Täna aga polnud sellist tuju nagu eile. Ma ei ütleks, et põhjuseks oleks mu väsimus. See on kindlasti üks osa sellest, aga kui oleks midagi erakordselt põnevat juhtunud, oleks ma ka ellu ärganud. Mõttedki olid täna hajevil. Liisaga sai pikalt räägitud. Homme võetakse füsioloogias kindlasti vereproovi!