Nii on, nagu elu käib.

kolmapäev, veebruar 20, 2008

Õhtuti, kui on vähe inimesi liikumas on palju parem bussiga sõita ja läbi mõelda, kui palju on teada meie kursusekaaslaste nimed. Kui palju mahub esimese kursuse proviisori tudengineide ühte väikeautosse? Šokeerivalt palju! Mida tähendab "kana panema"? Või "kaheks kündma"? Vastused leiate Esimesest Noorusest, kus on kõige soojem saun, millel on kõige keerulisem kasutusjuhend. Vüiks öelda, et mul hakkas vahepeal juba naermisest halb. Viimane buss: loomulikult tasub katsetada, kas jõuad veel järgmisesse peatusesse enne bussi tulekut, oleks päris mannetu olnud ja teiste jaoks, kes otsustasid siiski kindlama variandi kasuks ja juba peal oli, oleks see olnud kindlasti maru naljakas, kui me oleks maha jäänud. Aga ei! Päikeseratas, miski pärast hakkas mind kummitama. Siis pidingi seda laulma ja kaasa tantsima. Miski pärast ei tahtnud nr 3 buss sõita oma loomulikku liini mööda ja kesklinn oli lõpp-peatuseks. Ega see Anneinn nüüd nii hirmus ka pole. No aga siis mul oligi põhjust helistada Sannule ja küsida, kas ta veel soovib mäkist jäätist, mida ta soovis ning uus sihtmärk oligi mäki drive in. Entusiastlikkult astusingi tellimisakna juurde ja esitasin oma soovi. Vastus mulle: "Kas te sisse ei taha minna?" Tuli välja, et saali oli veel avatud, millal nad küll selle kellaaja ära muutsid. Ning siis tuligi koju saabumine ja rohkelt und.

0 kommentaari:

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]

<< Avaleht