Ootan Sind, Sannu ;)

Kollane.
Ehk kevadsemestrile sai mingitmoodi joon alla tõmmatud. Reedel oli viimane koolipäev. Nüüd veel vaja need eksamid ära sooritada. Reedel tegime ka siis proviisorite kevadise väljasõidu. Päris lustakas oli. Võiks öelda, et sõna "kollane" sai kasutatud vähemalt sada korda. Maali, maali maali! Käisime siis nimelt Järvamaal Kubja ürdi talu ja tema vahvaid elanikke külastamas. Hiljem põikasime läbi ka JJst, kus sai tiir peale tehtud tuletõrjemuuseumile. Meeleolukas oli. Sinna peab veel tagasi minema, sest teised muuseumid jäid läbi vaatamata. Õhtul tegime veel väiksed siidrid. Koju sai jalutatud alles varavalges, kui linnud hoolega laulsid ja jõgi vaikselt omasoodu voolas. Nüüd üritan juba tõsisemalt õppimisse suhtuda. Täna oli juba edukam kui eile. Ehk homme on edukam kui täna. Hakkan kaarte ka mööda ilma laiali saatma. Uus hobi või nii. Vaatab, mis saab. Põnev, kuidas mul alati siis on palju juttu, kui sess on. Saaks ainult viilida. Viili, viili tüdruk, aga ära viili, vaid viili! Oh, pea on juba suht paks. Lähen vaatan, kas Mati tuleb või ei.

Ootus.

Kuhu see päev kadus?
Minu arvates võiks mõni päev olla pikem kui 24 tundi. Näiteks täna, kus ma mõtlesin lihtsalt jalad seinale visata ja lebotada. See läks nii kiiresti. Ma nagu ei jõudnud alustadagi lebotamist, kui ma juba lõpetama pidin. Selle asemel olin hoopis usin. Korrastasin oma farmakoloogia õppematerjale ja tegin tuutorikoolituse ülesande ära. Sarjast jõudsin vaadata vist vaid neli osa. Kogu aja keerlesid mul loomulikult peas mõtted, mida tuleks teha või mida tuleks tuleviks tegema hakata jne. Ilm on ka nii nutuseks kiskunud. Siuke melanhoolne on kohe olla. Pilvine ilm paneks nagu kogu maailma peale suruma. Homme pean laborisse ka minema, mida ma ei taha üldse teha. Ma lihtsalt ei saa seal midagi aru. Tahaks, et asi oleks minu jaoks ikka meeldiv ja põnev, aga hetkel on kõik vastupidi. Sess hakkab ka pihta, nii et muu kõik jääb soiku. Suviseid tööplaane peaks ka hakkama kindlamaks tegema, et kõik ei oleks lihtsalt plaan minu jaoks. Noor inimene ei ole üldse lihtne olla. Nii mitmel rindel peab tegutsema, et see päev võiks ikka pikem olla. Tahaks puhata ja mängida, kodu, päikest ja heinamaad. Ei tea sedagi, millal saab maale muru niitma minna. Kohutavalt tahaks. Ja puid vedada. Oh jah, sess alles algab ju. Mis minust nii veel saab?

Ootus.

Maailma korda kolm.
Väga palju erinevaid sündmusi ja emotsioone mahtus sellesse nädalasse. Põhimõtteliselt oli hetkeks nagu tõeline suvi. Päikesepaiste, punased õlad, sääskede poolt söödud säärejooks, plätudest hõõrutud jalad. Nüüd lubati taas jahedamat ilma. Mõneti on see hea, sest kohe on sess ukse ees. Tuleb tegudele minna. Õpitegudele. Muidu teen ka tegusid, aga õppimist pole ammu olnud. Kahjuks ma pole pika jutu mees. Üht ma aga ütlen. Ärge te leedukatega kunagi viina võtke!

Ootus.

I come in peace!

Niisiis. Mida ma öelda tahtsingi? Ei mäleta. Täna saab ehk veits pidu. Tantsida saab kindlasti. Nalja saab alati. Põnevat kõnet ootan ka. Homme lähen päälinna. Oma pinginaabrile külla. Ma pole teda vist mingi kolm aastat näinud. Tal on nüüd beebitita. Lähen vaatan üle. Pärast lähen koju, maale. Eile ma õppisin ja käisin poes ostsin piima, leiva ja jäätise. Muidu läheb mul rahulikult. Biku elab nüüd minuga koos. Vahel käin koolis, vahel käin seltsis. Volber oli vahepeal. See oli põnev. Üldiselt võiks soojaks minna. Tahaks palju päikest.

Pildimaterjali ka veits.