Sügis.
Nüüd on ta siis ametlikult käes. Minul on juba nina tatine ja õueminemise soovi pole, sest seal on külm. Palju parem on istuda toas sooja teki all ja vaadata "Full house" netist. igasugune tegutsemise soov on kadunud, sest kui pole tervist pole ka jõudu. Hetkel vedeleks kogu oma aja maha. Sannu vanavanemad käisid eile meil. Nad on nii toredad, siirad ja soojad inimesed. Meeldiv on vaadata, kuidas üle viiekümne aasta koos elanud inimest endiselt väga hästi omavahel läbi saavad. Eks nad ole nii kokku kasvanud. Sannuga sai ka üle pika aja jutustatud. Mõnus. Me küll elame koos, aga näeme üksteist nii vähe ja veel vähem on meil aega teineteisele oma tegemistest pajatada või lihtsalt koos elu üle pead murda. Aga need vähesed hetked on alati minu jaoks väga olulised ja sisutihedad. Kõik, mis vaja saab ära öeldud. Sannu on ju ikkagi inimene, kes teab ja mõistab mind arvatavasti kõige paremini. Vot nii. Homme tuleb üks neiu korterit üle vaatama. Loodame, et ta tahab meie juurde elama tulla, siis on see probleem lahendatud. Koolis on hetkel nii rahulik, et kardan sellega liiga ära harjuda ja kui kord kontrolltööd ja õppimised algavad, siis ei suuda sellega taas hakkama saada. Puud võiks nüüd juba rohkem värvilisemaks minna. Ja taevas võiks helesinine olla, siis oleks ilus. Pöördun nüüd tagasi oma sarja juurde.