Plplpl.
Ma olen kodus. Sõin just burksi ja friikaid. Enne seda seisime Airiga pool tundi mäkis järjekorras ja kuulasime mingi totaalselt nõmeda jorsi absurdset juttu ja siis ootasime mingi tundmatu tüübi, kes meile kaasa tundis, autos oma sööki. Täna oli tore. Oli Biku ja oli Keidu ja Airi ja teised. Sai pluutomusisid vastuvõetud ja jagatud. Nägin aktiviteete. Ainult nägin. No oli lõbus. Nüüd lähen magama. Oleks nagu aeg. Kuigi väga nagu ei tahaks minna, sest ikka on tunne, et midagi nagu jäi täna nägemata ja tegemata. Aga kui ma üles ärkan, siis pole küll homme vaid on endiselt täna, aga päev on ikkagi ehk täna on ka päev, siis saab jälle tore olema. Ma nii tahaks, et oleks tore ja hea. Üks kord võiks juba alata aega. Üks kord algab aega. And a smell and a sound, a moving picture can take you back again. Hakkame rammima!