Anu maal ja Artur linnas.
Täna oli üle pika pika aja selline päev, mil ma võisin terve päev teha, mida ma tahan. Mingeid kohustusi midagi teha ja kuhugi minna polnud. Ärkasin kahtlaselt vara, kuigi olin hilja magama läinud. Nimelt tulin öösel Anu sünnipäevalt. Nägin oma kallist kokandusklubi täiskoosseisus. No ja siis ma uimerdasin kodus ringi. Rääkisin emmega juttu. Vaatasin õega Grey anatoomia vanu osi, mida näinud olen. Panin hernele keppe ja nööri. Niitsin muru! Ja siis meenus mulle, et tuutorikoolituse viimased ülesanded tuleb ära teha, sest nende tähtaeg oli täna. Nii et valetasin enne, kui ütlesin, et mingeid kohustusi polnud. Kuna mul erilist tahtmist ja viitsimist neid teha polnud, siis viilisin neist nii kaua kui sain. Kahjuks viilisin sellega, et istusin ülejäänud päeva netis. Sain lõpuks ikka ülesanded tehtud. Vaatasin oma sarja ka. Lahendasin ristsõna, mida pole ka ammu teinud. Ja nüüd ei suuda enam mõelda, mida teha. Igast mõtted ka tiirutavad. Vabaaeg on ohtlik!