Vaata, kollane ämber läheb koos tädiga.
Päris naljakas on jõuda koju hommikul, kui päike on juba veerandis taevas ja Anne kanalist jooksevad välja kaks kilkavat paljast noormeest. Just nii mu tänane hommik algas. Kuigi nüüd lähen ma alles magama. Magan kuni und jagub. See nädalavahetus oli väga meeldiv. Pärast väsitavat ja õppimist täis nädalat on hea ennast täiesti vabaks lasta. Eilne õhtu Zavis oli eriti meeldiv ja üllatusi täis. Tänane oli lihtsalt huvitav. Vägagi meeldiv vaheldus. Kooliga peab ju veel 18. juunini edasi minema. Aga järgmine nädal teeme veel pidu. Lühikese-kleidi-pidu! See saab lustakas olema. Vesjolõi!

See on sest, et tõusen vara...
Täna tul vara tõusta, sest hommikul kell 8.15 algas meil geneetika eksam. Ärkasin kuuest, et pesus käia ja veel materjalist viimast võtta. Eksam oli huvitav. Veidi naljakas. Pärast eksamit istusime keldris kuni algas eetika seminar. Taas pidin Maanusega koos kliendiprobleeme lahendama. Meie ei saanud aru, milles on probleem. Leia siis sellele lahendus. Järgnesid mõned hetked kodus. Sannu ja Katrin sõitsid ära Raplamaale. Mina jäin siia. Pärast lõunat algas tuutorikoolitus. Tutvusin esimest korda Mariliga. Pole kunagi kohanud enda nimekaimu. Tutvusin ka mõningate teiste tulevaste kaastuutoritega. Muidu möödus seal olek poolunes ja mõtetes. Place mitteametlikule tutvumispeole ei jõudnud minna. Tulin koju ja küpsetasin endale pannkooke. Sellele järgnes rattasõit. Nii mõnus oli. Lõputult võiks sõita mööda linna ja jõuab igale poole nii kiiresti. Lihtsalt mõistus sai otsa, et kuhu sõita. Tulin koju. Vedasin ratta neljandale korrusele tagasi. Vaatasin Grey' anatoomia lõpuni. Nii kurb osa oli, et ma kohe nutsin. Nüüd mõtlen, et peaks voodi ära tegema. Loeks veel raamatut ja siis kustun. Veider on see, et osa tänasest päevast oleks nagu toimunud eile. Nagu päev jaguneks kaheks. Täpselt siuke tunne on. Veider.

Tänava ääres õitsevad toomingad.

GMO
Oleks ikka pidanud geneetika loengutes käima ja seal kuulama. Nii palju küsimusi tekkis õppimise käigus. Nüüd jäävad kõik need õhku rippuma. Mis seal ikka. Eks me ole juba kõik harjunud vaid küsimusi kuulma ning mitte neile vastust saama. Et siis kõigile meile, kes me hommikul eksamit sooritame, palju edu! Lustlik õhtu oli.

Et siis...
Kätte on jõudnud see hetk, kui ma ei oska enam midagi teha. Aga kuna ma õppida ei viitsi, siis tuleb tegevust leida. Tegelt ei viitsi väga midagi teha. Pessu ka ei viitsi minna. Ohjah. Täna jalutasin koju ja olin omas mullis. Kuulasin muusikat, mõlgutasin mõtteid ja pilk oli suunatud tühjusesse. Eriti muud maailma tähele ei pannud. Äkitselt hüppas mulle ette mingi noormees. Ta hakkas minust nagu mööda kõndima, aga viimasel hetkel astus mulle ette ja ehmatas mind. See oligi ta eesmärk. Siis kõndis naerdes edasi. Temaga kaasas olev neiu hakkas kurjustama. Mina olin hetkeks šokeeritud, aga jätkasin kohe oma teed. Natuke hiljem, kui pea selgemaks sai, muigasin omaette. Sain teisele rõõmu pakkuda ju oma meeletult kohkunud näoga. Siuke lugu lihtsalt. Ega ma väga midagi rääkida ei oska. Pessu peaks ikkagi minema. Ja neljapäeva õhtul kirun, et hetkel ei õppinud.
Ja siis me taevani tõstame tahtmised, ära jätame ärajätmised.

No vot siis...
On möödunud paar põnevat õhtut. Ütleme nii, et on, mida meenutada. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Praegusel hetkel tahan kurta. Et elu võiks vahel ise juhtuda. Mitte et ma pean kogu aeg ületama ennast, otsuseid langetama, õigeid hetki otsima. Vahel võiks keegi teine seda teha. Mõtlen ka liiga palju. Ma olen aeg-ajalt ise nii tüdinud oma mõttekäikudest. Tahaks hetkel keskenduda, millelegi tähtsamale. Näiteks geneetika eksamile ja üldse koolile. Et ma ei peaks minema tänavapesuauto juhiks. Vot see on motivatsioon omaette. Ma tean, et jutt tuli nüüd selline, et ma tahan liiga palju vms, aga vahel on ju õigus tahta rohkem. Nüüd lähen ma magama.