Šõška-mõška.
Mul oli plaanis juba pikemat aega kirjutada, aga ei kukkunud kuidagi välja. Mul oli isegi talvepäevade kirjeldamise jaoks pealkiri välja mõeldud. See selleks. Enam ei ole tuju vanu asju kirja panna. Ütlen ainult nii palju, et eelmise nädala kolmapäeval oli kellegi väljaheide meie trepikojas, reede-laupäev olid talvepäevad proviisorite ja keemikutega ning laupäeva õhtul Siki sünnipäevapidu. See nädal oli ristivastupidine eelmisega. Kool on juba rutiinseks muutunud. Midagi eriliselt märkimisväärset ei juhtunud. Meie eilne nagipidu jäi ka tagasihoidlikuks, aga ma ei kurda, sest aeg, mille Esimeses Nooruses veetsin, oli seda väärt. Mõnus oli hiljem jala tagant koju tulla. Koju jõudes oli riietel värske lõhn juures, põsed punetasid meeldivalt ja kogu kehas oli mõnus väsimus. Kuigi meel oli värskest ja kargest õhust veel erk, saabus peagi magus uni. Seetõttu ei tahaks veel talvest loobuda, aga hing ihkab siiski juba kevade, päikese ja soojuse järgi. Õnneks on täna päike väljas. Hea muusika mängib ja tuju on hea. Täna lähen maale. Nii mu mõttelõng taas otsa lõppeski.