Peep Day!
Ärkasin hommikul kell pool kaheksa. Varesed kraaksusid akna taga. Peas tuksusid sõnad- mikrokristalliline tselluloos. Oli alanud Peebupäeva järgne päev...

Mida sa veel suudad?
Sain Mihkel Raua "Musta pori näkku" läbi. Teisipäeva õhtul käisime kinos Twilight'i vaatamas. Kolmapäev käisime Liisaga kaltsukas ja ma sain endale traksipüksid. Täna olin mingis tujutus olekus taas. Enda jaoks on tüütu. Ei viitsi siis midagi teha. Aega oleks, tahet ehk leiaks ka veidi, aga lihtsalt pole tuju midagi teha. Saatsin Sannu bussi peale ja tegin Liisaga väikese jalutuskäigu. Homme saan rongiga sõita. Ootan seda juba põnevusega. Õhtul Siki esinemine ja onu Meelise sünnipäeva tähistamine ka. Ehk jõuan kingi ikka valmis homseks.

Pole paremat asja kui...
Ma läksin reedel kontserdile. Chalice sai üksi omaette nauditud. Hetke rääkisin ühe meeldiva esmakursuslase Mariga juttu. Chalice on tõeline esineja, kuigi mulle kõik tema laulud muljet ei avalda ja heli oli ka suhteliselt kehv antud üritusel, siis teda läheks ikka kuulama ja vaatama. Pärast sain kokku Mari, Tiiu ja Oleviga, kellega me suundusime Püssika poole Ska Faktorit kuulama. Oi, minul oli nalja palju, vaadates purjus neidusid/naisi ennast hööritamas bändimeeste nina all. Vaesed bändimehed olid surutud väikese lava peale kokku, mis tõttu nad publikust vaevu üle pea ulatusid. Aga nad tegid ikka oma muusikat südamest ja meie saime tantsida. Muidu nädalavahetus möödus mul koduselt ja õppides. Ajud on juba pehmed sellest pidevast mõttetööst. Siis ma hakkan lollusi välja mõtlema ning kipun asju unustama. Eile sai Eksam igatahes tehtud. Tulemust ei tea, aga hiilgavat sooritust sealt ei tule. Õhtul tegime Liisaga väikese sauna külastuse Esimesse Noorusesse. Nii mõnus on saunas käia, pärast on siuke hea väss olla ja uni tuli kiiresti ja oli magus. Tänase päeva olen suht maha uimerdanud. Ei oska kohe midagi teha, hakka või Peebuks õppima. Aga ei. Lähen loen parem raamatu lõpuni.

Well sometimes I think that I'm lucky.

And other times, I don't.

Well most of the time I just think

well I'm lucky I don't have all the power in the world so I cant fuck everything else up.

Ole ilus!
Vaatan iga päev teiste blogisid ja keegi ei kirjuta midagi. Nii pole ju aus. Kuna mul midagi lugeda pole, siis võtsin kätte ja kirjutan ise midagi. Ma pole see nädal midagi teinud. Või no näiteks kui ema helistab ja palub, et ma räägiks midagi, siis pole midagi nagu öelda. Sess on ikka igav aeg. Samas ei ole nagu ka. Hetketi on aega teha lihtsaid asju nagu raamatu lugemine või filmide vaatamine. Ma pole ammu võtnud kätte mitte-erialast kirjandust. Teisipäev oli füsioloogia eksam, mille tulemusega ma lepin, sest tean, et selle attevalmistuse juures ei saagi paljut loota. Samas kirun ennast, sest ausalt öeldes oli see lihtsaim eksam meil ja ma oleks olnud võimeline rohkemaks, kui oleksin tahtnud. Aga see selleks. Ülejäänud päeva lasin suht üle ja magasin maha. Õhtul jalutasin Liisaga Sannule vastu ja koju tagasi. Nii, et hetkeks sain ikka liikuma ka. Oi, päeval käisin ju kaltsukates ka. Kolmapäevagi alustasin linna peal liikumisega ja Sannuga kaltsukaid uurides. Õhtul tuli Katukas meie poole ja hetk hiljem ka Tene. Sai tähistatud viipekeele tõlkide lõppenut sessiaega. Meie juurest liikusime Margoti juurde. Sannuga oli naljakas Maxima külastus. Jõudsime Illusioonigi, kuigi õhtu algul oli minu plaan küll vastupidine. Korra astusime läbi Zavoodist, Illegardist ja lõpetasime Pooles Kuues pelmeene süües. Eile oli tuduriiete päev. Alles täna sain need endalt heidetud. Hakkasin juba vaikselt järgmiseks eksamiks õppima. Õhtul tahaks minna kontserdile, aga ei tea kuhu ja kellega. Nagu alati on kõik head asjad samal ajal. Eks siis paistab, kui hetk on käes ja mina viibin kuskil. Ei tulnud just eriti põnev jutt, aga mu mõte sai häiritud.

Jungle drum.
Terve reedese päeva lubasin endal lebotada. Voodist sain välja alles nelja-viie paiku õhtupoolikul, kui pakuti välja plaan Esimesse Noorusesse istuma minna. Elu tuli siis sisse. Toimetasin enne veel kodus. Argo korjas auto peale ja saigi mindud. Viibis seal siis järgnev seltskond: Liisa, Sannu, Argo, Mart ja Taavi. Siuke rahulik istumine hea muusika saatel. Sannu tuli otse töölt ja tõin vaesekesele kodunt süüa ka kaasa. Viimase bussiga tulime keskele. Mina, Sannu ja Liisa läksime Tene poole. Ronisime Vanemuise nõlvast üles, et Tene köögi akna taga kollitada. Allatulek nõlvast oli kahjuks natuke keerulisem. Ettevaatlik liikumine muutus kohe prantsatuseks küljega vastu maad ja nii ma sealt alla libisesingi. Loomulikult just siis möödus meist Mirja. Tenel on ikka väärt korter. Sai laua ümber lõkketantsu tantsitud. Edasi me teistega ei liikunud, vaid läksime koju. Eile oli päeval veidi tujutu või ma ei oskagi kirjeldada milline oleks. Hinges kripeldas midagi. Saatsin Sannu tantsima ja viisin Anneli kindad ära. Ebaõnnestunud kaltsukatuuri tegin ka. Mõtted liikusid ka ikka sinna kripeldamise suunas, aga pilt ja kiri: "Mõtle positiivselt!" tegid hetkega mu tuju paremaks. Plaanisin just õppima hakata, kui helises uksekell ja Tene soovis Sannu juurde teed jooma tulla. Hiljem tegime Sannuga põhjade joomist. Tantsisime Tuljaku ja Jungle Drumi ja erinevate teiste lugude järgi. Liisa liitus meiega mingi hetk. Liikusime välja. Illegardi. Mängisime kaarte. Mulle soovitati Keeristormi, aga no seda viga enam ei tee. Täna on mul sürride riiete päev, aga just nii tunnen ennast hästi. Teen kõike muud peale füsioloogia õppimise. Lihtsalt olemine on ikka liiga hea!

Mükke pro!
Olen pühapäevast saadik Tartus. Pühapäeval koristasin korterit ja tegin siin olemise jälle koduseks. Muidu möödus nädal õppides ja mõeldes, et enam ei suuda õppida. Mõned House osad vaatasin ka ikka vahele. Sannu liitus minuga teisipäeval. Teisipäeval käisin nahaarstile oma sünnimärke näitamas, mis on mul kõik ilusad ühtlase pigmendiga. Nahakliinik on ikka paras labürint, ekselda sai. Eile sai siis meeletu biokeemia eksam sooritatud ja tublisti. Tuju oli ülim. Pärisload sain ka kätte. Õhtu möödus Katu, Liisa ja Biku seltskonnas. Algul Peokodus, hiljem Illegardis, kus me saime ohtralt teha Kreisiraadio ja "Armastus kolme apelsini vastu" nalju. Leidsime endale ka naljakaaslase, kes suutis väga osavalt jäljendada Alev Strömi. Pärast veel purksid ja friikad Mäkist ja mõnus jalutuskäik kodu poole. Ilm oli ka nii mõnus. Lõpuks hakkas sadama. Eriti naljakas oli vaadata kojameest juba kella neljast lund treppidelt likvideerimast.

"Ekskrementeerige mind hetkeks!"

Härra aeg.
Kellel nõnda palju aega
kellel palju aega koos
alles, kogu aeg, mis läind on alles
nii kui keldris moos, riiulil on
Härra Aeg, armas aeg
tagurpidi keera aeg
teisiti siis palju teeks
Ei! Härra Aeg kuid ütleb ei
anna andeks, ma ei või

Vot selline laul. Vahel on küll tunne, et võtaks mingi mineviku moosipurgi riiulilt ja muudaks seda veidi. Eks ikka magusamaks ja meeldivamaks. Aga nagu teada on, siis seda ei juhtu. Aga vahel oleks ju tore.
Hetkel olen rahul. Hetkel on mul aega olla. Lihtsalt olla. Olen päris mitu päeva järjest õppinud ja kirunud aega. Küll seetõttu, et see nii kiiresti möödub ja teinekord jälle, et need raskemad hetked juba möödas oleks, sest tean, et pärast rasket hetke tulevad alati leebemad. Nii ongi mul täna hea tuju, mis väga ei üllati vist kedagi.
Kuulan ikka seda laulu. Hea laul on.

Jalutasin täna jälle Praatsude poolt koju. Nii naljakas mõelda, kuidas ma väiksena hirmsasti kartsin sealt üksi pimeda jala tulla. Kutsusin kedagi saatma või midagi sellist. Nüüd aga on teisiti. Mitte, et ma pimedust enam ei kardaks. Pimeduse vastu tunnen endiselt hirmu, aga hetkel oli nii ilus väljas. Talvine ja kuu nii mõnusalt valgustas. Lumehelbed sadasid alla, mõni sattus mu silmagi. Hetkeks ehmusin küll, kui äkkitselt hakkas valgusekogu põllu pealt minu poole liikuma. Mõtlesin, et mis nüüd juhtus. Aga näe füüsikaseadused viskasid mulle vempu. See oli tagant tuleva auto valgus, mis peegeldus siis mulle lume pealt vastu. Tänapäeva autod ju liiguvad nii vaikselt, et hea kui üldse aru saad, kui need mööduvad. Ühesõnaga tegin ennast iseenda ees lolliks. Õnneks hakkas rohkem lund sadama. Mõnus! Üks õige talv. Eile käisime Praatsu perega raba peal. Täna ma tegin tublit õppetööd ja lubasin õhtul siis väikese külaskäigu Praatude juurde. Nagu ikka venis seal viibimine pikaks, aga nii mõnus oli nautida taas nende pereidülli. Mängisime veits lauamänge ka, mis viimasel ajal on ka mulle vägagi meelt mööda. Helistasin õele ja nad olid just Putuka ja Anneliga teel Zavoodi poole. Oi, oleks tahtnud ka täna Nendega Tartus möllutada, aga ma olen kindel, et kui suuremad õppimisajad möödas, siis nad tulevad minuga uuesti. Nüüd ma lohutuseks kuulan muusikat, mida eile õhtul hoolega arvutis korrastasin. Mõtlesin, et teen lühikese blogituse, aga kiskus pikaks teine hoopis. Mis seal ikka, nüüd lõpetan.

Nii mõnus on jalutada, kui kuu valgustab mu teed, lumi krudiseb mu jalge all, külmapoiss näpistab põsed punaseks, minu kohal laiub tähine taevas ja mind ümbritseb vaikus.

Tuli uus. Vastu sai teine võetud enam vähem nagu ikka koduselt, aga siiski kuidagi teistmoodi. Mulle meeldis. Oma kahe pere peale saab alati loota, et on hubane ja lõbus. Miks peakski alati suurt möllu tegema?

Meenutaks mõnusamaid ütlusi eilsest.

Maile minu isale head uut aastat soovides: "Palju lapsi!"
Hiljem selgituseks ütles Maile, et on ju majandussurutis ja pime aeg, mida muud targemat ikka teha.

Sannu väiksele Villule: "Ma armastan Sind!"
Väike Villu vastu: "Mina armastan seda juustu."

Sannu tirib oma tuduriideid padja alt välja ja Eiko hoiatab teda: "Ära sa Mari sandalette välja tõmba-see on saladus!"

Rohkelt häid lauseid tuli ka Külli suust, aga no minu naeru teades, ei suutnud ma ühtegi meelde jätta. Meenutan hoopis hetke, kui kaks paari Praatse jalutab mulle koduteel vastu ja terve küla kajab nende jutust.

Endale meeldis kõige rohkem jalutuskäik Kaiu ja tagasi. Tähine taevas ja karge õhk.

Täna on selline tavaline 1. jaanuar, kui tuduriided on terve päev seljas. Telekast sai näha mu lemmik etendust "Armastus kolme apelsini vastu".