Mul oli teisipäeval meeletult hea tuju. Terve päev. Lihtsalt terve päev. Olin ise selle üle väga üllatunud, sest viimasel ajal on nii palju vaja koolis teha ja nagu ei mäletakski, millal mul viimati üks muretu päev oli. Aga teisipäev oli. Käisin päev läbi naeratus näol ja kui ma seda meenutan, siis tuleb taas naeratus näole. Täna jõudis mulle kohale, miks see nii oli. Mul on küll väga häbi, et varem ei märganud. Aeg kuidagi lendab. Aga ma ei püüagi end välja vabandada. Igatahes tuletati mulle seda hea tujuga meelde. Panin täna selle puhul küünlad kapi serval põlema.
Nägin üks päev unes, et lund sadas ja kui ma hommikul aknast välja vaatasin, siis oligi maapind ja autokatused kaetud õrna kirmega ja veidi tuli taevast lisa juurde. Oi, kus minul oli rõõmu palju.
Vot nii! Positiivsust oi kui palju!