Nii siis.
Algab sügis taas. Mitte ainult see, et õues on külm ja päikest pole nähagi. Vaid kool algab ja Tartu ärkab taas ellu. Tööga sain ühelepoole selleks suveks. Aasta vanemaks sain ka vahe peal.
Täna oli mõnus õhtu. Istusime Margiti, Liisa ja Birksuga meie peokorteris ja kastsime varbaid. Nimelt sai Leida-Üllar ristitud. Ta on tubli ja teeb natuura eest hoolega tööd. Hiljem käisime Tartu peal tiirutamas ja otsisime sobivaid purakaid. Kahjuks jäi see kord leidmata. Aga me ei anna alla!

Kummitab laul: "Kui pole valgust, pole varju, millest üle hüpata. Proovida võib päikest Sulle alati soovida."
"Õpime seda, kes me oleme või oleme, kelleks me õpime?"
"Kuid elada tahaka ka. Mõnus peab olema."

Lähen nüüd magama. Naeratus näol.