Peaksin õppima praegult, aga aju vajab puhkust.
Mis ma muud targemat ikka oskan teha, kui blogida.
Viimased kaks päeva on nii ilus ilm olnud.
Naeratus püsib mu näol.
Kaks päeva järjest olema tagant jala koju tulnud ning homme vist saab seda veelgi korratud.
Tean, et terve kevad nii imelist ilma nautida ei saa, aga vähemalt on kevad käes.
Täna avastain, et kevad meeldib mulle.
Kui väiksena oli ikka põhiline lemmik suvi, siis praegult võimutseb minu jaoks kevad kõigi kolme üle.
Eile istusime Liisu ja Sannuga rõdul ning peesitasime. Nii mõnus oli. Täielik kvaliteetaeg.
Hommikusöögi serveerisime samuti rõdul.
Täna oli põetus. Nõelad pole kohe üldse minu teema. Sõstimist ma veel proovisin, aga kätevärin ei lubanud mul veenivere võtmist proovida. Noormehed aga see-eest võtsid üksteiseltki.
Filosoofia oli meeleolukas nagu alati. Paar vaimukat lauset sain ka kirja: "Ma tean, kuidas verest kaotada puskari jäljed." "Ma ei vaadanud teda koos alukatega."
Mis seal siis ikka?
Laul ikka sama.
"Sometimes the last thing you want comes the first. Sometimes the first thing you want never comes."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar