Nii nii!
Kolmapäeval olin ma pahas tujus. Tunnistan selle kohe ülesse. Selgitama siin ei hakka. Siiski kadus see kiirelt, sest mina ei suuda nii pikalt tujutseda. Elu on naljakas küll. Täielik irooni on võita kast õlut, kui eelmine õhtu oled just vedanud kihla, et jõuludeni ei joo. Elu keerdkäigud. Sellest võib lausa vanasõna moodustada.
Sama naljakas on see, et ma tulen reisilt tagasi, teistest õppimises maha jäänud ja kaks järgnevat päeva on koolist vabad. Mis seal ikka, magasin siis poole päevani ja läksin hoopis Sannu loengusse. Kahjuks oli igav, õnneks sai tasuta neti. Järjekordne irooni: sa jõuad õigesse kohta kohale just siis, kui üritus, millele pead jõudma, lõpeb. Vähemalt ei pidanud jala koju minema!
Neljapäeva õhtu oli plaanis Illukasse minna The Suni kuulama. Üllatus, üllatus taaskord on käes iroonilisele hetkele. Jõuame siis Illuka trepile, üles löödud ja valmis rokkima, kui meilt küsitakse kutset. Vaatame siis lolli näoga otsa turvamehele ja, vat kus lops, tuleb välja, et bänd läheb lavale alles kahe ja poole tunni pärast ja hetkel on toimumas mingi sissejuhatav pidu valitud seltskonnale. Mis meil muud üle jäi, kui minna koju, puhastada pokaalid ja vaadata mu lemmik multikat ning hiljem naaseda tagasi klubitrepile. Mainiks, et mulle ei meeldi kui kontsertidel keegi õõtsub nii, et pidevalt põrkub vastu sind või peatub nina ees või trügib mööda või astub varbale. Hiljem istusime voodil ja vaatasime telekat. Koju jalutada oli väga veider. Toomemägi on nii ilus pimedas, õrnas lambivalguses kollased lehed kumamas. Keeruline situatsioon. Koju jõudes olime taaskord iroonilise hetke osalised, nimelt olime unustanud võtmed ja pidime varahommikul onu Meelise üles äratama, et tuppa pääseda.
Reede ma tõesti uimerdasin maha, aga ma leidsin, et võin seda endale lubada. Õhtul otsustasime, et läheme Nele sünnipäevale. Nägin mitmeid tuttavaid seal. Kahjuks olin sellises seisus, mille üle pole uhke. Mind tiriti ja tõmmati kui kaltsunukku, vahel lendasin uperkuuti kui pudrukuul. Nimetagem seda joomisjärgseks kujundvõimlemiseks! (Sannu loodan, et sul dejavu'd ei tekkinud.) Isegi mina olen kunagi noorena head muusikat kuulanud, palju halva muusika vahe peal.

Tsitaat: Iga üks on oma õnne sepp! Kahjuks kardan mina vasarat kasutada.

Hetkel täielikult Westlife kuulamise isu!