Helga.

Peaks mainima, et esmaspäeval kokkupakitud kompsud sain alles täna Tartus lahti harutatud. Tegus on lihtsalt, mis teha. Hetkel olen selleg väga rahul. Eelistangi pigem ringi tolmta, kui kodus istuda ja omaette tiksuda. Hetkel ongi imelik, sest täiesti raudpolt-kindlat plaani mul õhtuks pole. Varsti hakkan küll pannakaid küpsetama, et Bikule väike üllatus teha ja mõnusas õhkkonnas saaksime talle kingi üle anda. Täna turgutasin luuletajat endas ja panin mõned värsid kokku. Olen rohkem selline huumoriga poeet. Muidu ma tegelen välistudengitega, mis on nii vahva lihtsalt, et ma ei suuda seda meeldivat emotsiooni endas edasi anda kohe. Tänu neile ongi uus hooaeg Tartus meeletu kiirusega alanud. Ootan juba põnevusega, et neid taas näha ja suhelda. Ütlemata hea vaheldus. Täna suutsin vägagi väsinus olekus ka päris asjalik olla ja endalegi üllatuseks häid ideid välja pakkuda. Ühesõnaga olen täiesti valmis uut semestrit vastu võtma.

Leebelt valgendav.

Mul oleks vaja sellest aparatuuri, mis salvestaks mu mõtted jooksu pealt siia blogisse. Nimelt mul tuleb päevas mitmeid ideid, mida tahaks üles märkida, aga kui ma jõuan arvutini, siis on nad kadunud juba või pole mul tuju ja soont enam kirjutada. Hetkel on mul lihtsalt igav ja mõtlesin, et oleks hea siia üks kirjutis luua. Täna sajab üle pika aja vihma. Nagu siukest pikalt sadavat vihma. Olemine on sellest tingitult uimane. Muidu mul on tuju hea. Elu on rahulik ja veereb omasoodu. Näiteks sain teisipäeva õhtul meeldiva telefonikõne osaliseks. Meil on nüüd Bikuga uus korterikaaslane. Siki- minu partner järgmiseks aastaks, vähemalt nii lubas Klapp. Eile oli Sannu sünnipäev. Sõime kartulisalatit ja kooki. Jooksime Markkusega võidu nii et tolmas. Põnev on avastada, kuidas lapsed nii kiiresti arenevad ja kui lustakad nad võivad olla oma tegudes ja sõnades. Ja jutt sai otsa.

Kummitama hakkas lause: "Ai, mulle meeldib hiilida."

Ootus.