Paneme leekima!
Elurütm on kuidagi paigast ära. Pole nagu aega ja tahtmist seda ka väga paika loksutada. Loodan pigem sellele, et ta loksub ise paika tagasi. Kuigi rütmi ei ole, on tegevust ikkagi. Põhilise osa moodustab loomulikult kool. Kooliväliselt on inimesed. Viimasel ajal on juhtunud nii, et plaanid tulevad ise minu juurde. Siiski on mul aega, mida saaks veel rakendada. Hakkasin siis üks päev oma peas mõtlema võimalust, kuhu seda rakendada. Olen peaaegu kindel, et olen selle lahenduse leidnud. Ma veel kaalun, aga kuskil taga kuklas väikese ajurakukesega tean, et olen selle juba langetanud. Elu vajab uusi väljakutseid. Muudatusi on lähiajal niikuinii tulemas. Ees ootavad uuendused. Ootan neid huvi, põnevuse ja hirmuga, aga ma ootan neid.

Täna on vabariigi aastapäev. Veetsin selle omamoodi. Ärkasin hilja, kuigi ema helistas juba varakult. Kui und on, siis magamine pooleli ei jää. Nägin kohustusliku filmi "Nimed marmortahvlil" lõppu. Tegin putru. Ülejäänud päeva veetsin Kati juures. Tegime küpsisetorti. Vaatasime Naksitralle, aastapäeva kontserti ja vastuvõttu. Samal ajal sõime kilu ja muna võileibu, jõime teed ning lõpetuseks loomulikult meie tort.

Viin viina viini ehk Keidu läheb Austriasse. Ma tegelt juba igatsen teda. Ta läheb küll alles homme ja ma nägin teda eile ja täna. Aga see teadmine, et ma ei saa talle helistada ning Zavoodi õlut jooma kutsuda või vastupidi... Jään juulikuud ootama.

Why do you let me stay here, all by myself?

Why don't you come and play here?

I'm just sitting on the shelf

Why don't you sit right down and stay a while?

We like the same things and I like your style

It's not a secret, why do you keep it?

I'm just sitting on the shelf

I gotta get you presents, let's make it known

I think you're just so pleasant

I would like you for my own

Why don't you sit right down and make me smile?

You make me feel like I am just a child

Why do you edit? Just give me credit

I'm just sitting on the shelf

Casual.
Ma käin koolis nüüd taas. Täitsa mõnus on. Puhata oli küll tore, aga tegutseda on veits toredam. Esmaspäeval lahkusin kodust pool kaheksa ja jõudsin tagasi veidi vähem kui 12 tundi hiljem. Aga tuju oli ikkagi väga hea. Osad õppejõud on uued ja huvitavad. Algas meie eriala kurikuulus aine- farmakoloogia. Hakkangi pärast retseptuuri arvestuseks õppima. Ja see on alles esimene töö selles meeletus seerias. Muidu on ka päris tegus olnud, kui kool välja arvata. Olen ise tuttavaid üles otsinud ja tuttavad on mind üles otsinud. Sannu ja Tuuli on ka nüüd Tartus püsivalt. Nad on mul ikka nii head. Haigeks suutsin vahepeal jääda, mis tõttu lasin juba esimesed loengud üle. Vaatab ehk järgmine nädal suudab kõik hommikused ärkamised ikkagi sooritada. Lõputööd tahaks ka vaikselt tegema hakata, aga mingi keemik, kes meiega koostööd teeb on teadmata kadunud. Reede tõi mu mõtetesse taas materjali juurde. Oli üks põgus, aga meeldiv kohtumine. Ehk neid hakkab tulevikus rohkem ja tihemini olema, kui mingi kord kuus.
Oleme casual!

Ega vähe ei ole.
See ei ole aus. Ärgata ja avastada, et kõik mida ma nägin oli tegelikult uni. See oli nii reaalne ja nii hea.
Muidu on reaalelu ka tore. Tulin Tartu ja elu hakkas keema taas. Maal sain ennast korralikult välja puhatud ja akusid laetud. Nüüd teeme pidu enne pidu, peo ajal ja pärast pidu. Inimesed on toredad.