Niisiis nädalavahetus. Pärast väsitavat ja unist koolipäeva hakkasime suhteliselt kohe Sannu ja Eikoga Rapla poole liikuma. Bussisõit oli täna üpriski lõbus kooli tänu Birksile! Raplast siis emme/issiga Kaiu. Õhtul ootas juubelitele minek: Anu ja Jüri 100! Nägin rohkelt sugulasi, sain issiga tantsu lüüa, kuulsin põnevaid uudiseid, ühest mängustki võtsiin osa ja sain üle pika aja napolioni kooki. Olin kaine autojuht ja nagu tavaliselt sõitsin ma ühe korra asemel mitu korda edasi tagasi. Olin kella 23.00 ajal juba suhteliselt vässu, aga magama sain alles neljast. Kõige hullem oli esimene kord tagasi sõita, sadas laia lund ja uni oli siis kõige magusamalt silmas. Hiljem oli juba normaalne. Nägin sokku ka tee peal, lasin at ilusti üle tee. Sain lõpuks ka isad koju ja võisin lõpuks uinuda, kuigi ega siis enam nii väga tahtmist polnudki. Iroonia! Laupäev möödus uimerdades, vaatasin Sweeny Todd´i (jumaldan siukseid filme) ja Da Vinci koodi, hakkasin uut sokipaari kuduma. Suhteliselt õhtul helistas Sannu ja tee viis meid Järvakanti, kus mingis klubis esines Ketaspidur. "Kas sa Mikku tead?", õnneks mitte. Kui me minu kodu õuest välja sõitsime, siis pidas politsei meid kinni. Kontrollisid nii sama. Pühapäev saime tantsijatega kokku, vaatasime pilte ja videot ning arutasime, mis edasi saab. Praeguse seisuga tantsime ka tulevikus. Õhtul põrutasime Tartu tagasi. Vaatasime pingviinide paraadia ja superstaare. Täna oli ütlemata vässu, loengutes oli probleeme ärkvel olemisega ja kogu pärast lõuna magasin maha. Õhtul sain ikka raamatukogus käidud ja pliiatsid ostsin ka endale.
Homme olen peaproviisor!

Ohjah!

See nädal on kujunenud kuidagi kerglasemaks. Loenguid on tavalisest vähem ja õppida pole vaja midagi. Nii sai ka kolmapäev meelelahutuslikult veedetud. Nimelt kogunesime Liisu juures, et teha soojendust ja siis hiljem klubbi liikuda. Soojendus kestis suhteliselt pikalt, aga klubbi me jõudsime. Saime tantsida küllaga ja viimane laul oli "kodulaul". Pärast Illuka sulgemist liikusime me Liisu juurde tagasi, enne aga otsisime Vahi tanklat igast Tartu otsast ja mina olin kaardilugeja, mida ma pean nüüd kahetsema, sest minu kaardi lugemine oli teiste jaoks liiga koomiline. Liisu juures ei lubatud mul magama minna ja seega pidin endale tegevust leidma. Hakkasin siis teisi sildistama. Aga kaua sa ikka sildistad, nii tuli ka sellele tegevusele lõpp ja oli tõesti aeg tuttu heita. Ärkasin üheksast, segasin Sannut ja Poku tegi Sannule äratuskõne. Siis kummitas mind "ööviiul". Suikusin peagi uuesti unne ja ärkasin pärast ühtteist, siis kummitas mind ka mingi laul, aga mulle ei tule meelde, mis see oli. Oli aeg kooli minna. Varustuseks olid mul Liisu tikskott (olin nagu mingi beib), märkmepaberid, punane tintekas, telefon ja ühistranspordi kuupilet. Ega farmakognooisaks polegi rohkem tarvis. Farmakognoosia oli see kord ootamatult huvitavam, kui eelmine kord. Sannu ütles õhtul, et see jääb talelu lõpuni meelde, kuidas ma koolist koju tulin. Pärast lõuna veetsime Liisu juures. Sõime pelkusi ja Poku serveeris meile külma segumahla. Kodus aitasime onu Meelisel prügi ära vedada. Ja saabuski hetk, mil me taaskord kodust lahkusime. Täna aga polnud sellist tuju nagu eile. Ma ei ütleks, et põhjuseks oleks mu väsimus. See on kindlasti üks osa sellest, aga kui oleks midagi erakordselt põnevat juhtunud, oleks ma ka ellu ärganud. Mõttedki olid täna hajevil. Liisaga sai pikalt räägitud. Homme võetakse füsioloogias kindlasti vereproovi!

Õhtuti, kui on vähe inimesi liikumas on palju parem bussiga sõita ja läbi mõelda, kui palju on teada meie kursusekaaslaste nimed. Kui palju mahub esimese kursuse proviisori tudengineide ühte väikeautosse? Šokeerivalt palju! Mida tähendab "kana panema"? Või "kaheks kündma"? Vastused leiate Esimesest Noorusest, kus on kõige soojem saun, millel on kõige keerulisem kasutusjuhend. Vüiks öelda, et mul hakkas vahepeal juba naermisest halb. Viimane buss: loomulikult tasub katsetada, kas jõuad veel järgmisesse peatusesse enne bussi tulekut, oleks päris mannetu olnud ja teiste jaoks, kes otsustasid siiski kindlama variandi kasuks ja juba peal oli, oleks see olnud kindlasti maru naljakas, kui me oleks maha jäänud. Aga ei! Päikeseratas, miski pärast hakkas mind kummitama. Siis pidingi seda laulma ja kaasa tantsima. Miski pärast ei tahtnud nr 3 buss sõita oma loomulikku liini mööda ja kesklinn oli lõpp-peatuseks. Ega see Anneinn nüüd nii hirmus ka pole. No aga siis mul oligi põhjust helistada Sannule ja küsida, kas ta veel soovib mäkist jäätist, mida ta soovis ning uus sihtmärk oligi mäki drive in. Entusiastlikkult astusingi tellimisakna juurde ja esitasin oma soovi. Vastus mulle: "Kas te sisse ei taha minna?" Tuli välja, et saali oli veel avatud, millal nad küll selle kellaaja ära muutsid. Ning siis tuligi koju saabumine ja rohkelt und.

Mul juhtus väike aps. Nimelt suutsin ma väga häbiväärselt ära unustada, et Liisu juures olemise õhtusse kuulus ka Hüdra, minu uus sõber!

Raske on olla schlümfomaan!

Kas te teate, kui vähe tegelikult õnneks tarvis on?

Minu selle aasta suuremad sündmused jaanuaris/veebruaris.
1. Sess.
2. Kulturg. Ei suutnud kohe kuidagi otsustada, kas minna või mitte. Läksime! BIB ajal kadus elekter. Tule tagasi elektrivool! Akustiline esinemine. Leto svet võitis!
3. Peaproov!
4. Linnas: Nafta-vägagi soovitan; Annika sünnipäev; Janne juures pool tundi; Hollywood; kas see oli ehk Nimeta baar (U2 pilt); Siki südamemõte. Ning kõik see ühel õhtul.
5. Raplas: rong (üks ütlemata jutukas tädi); apelsini mahl; ühikas; Sille; Tõnis Mägi; ühikas; Anni tuba; kasvataja; kõik, mis seostub ühikaga;rohkelt nalja; pasteerimine. Ning kõik see ühel õhtul.
6. Varajane ärkamine. Liisuga koju. Päeval Sannul abiks. Korra Rapla. Sannul abiks. Siki üllatuspidu!
7. Palju õnne, kallis Master! Palju õnne, kallis Kaiu segarühm! Pidu ja tantsu. Ning kõik see ühel õhtul.
8. Palju und ja palju autosõitu ja palju Sannu ehmatavaid kiljatusi!
9. Uue semestri esimene ja küllaltki väsitav nädal.
10. Kolmapäeva õhtu Liisuga!
11. Suhteliselt unine sõbrapäev, mis sisaldas endas igavat farmakognoosiat, maha kukkunud puuoksi kõnniteel, valesti parkinud autot ja tema salajast kaasparkijat, käsikellade kontsertit ning torti, salatit ja viinereid.
12. Esimene füsioloogia praks, mil meil võeti süljeproove. Huvitav mis proovi nad järgmine kord võtavad?
13. Üks lihtne nädalavahetus kodus.

Tegelt need sündmused on rohke jaanuari lõpust, sest ma ei mäleta, mis alguses juhtus ja veebruari algusest, sest lõpp pole ju veel tulnud. Täna olen esimest korda ööseks üksinda korteris ja kardan magama minna. Kael on kange!