Mis mul enda õigustuseks öelda on? Meil pole Tartu kodus neti. Siit siis põhjus, miks minust paari nädala jagu kuulda pole olnud.
Eelmne nädal oli tegus. Kui ma just ei maganud, mida ma viimasel ajal teen küllaga, siis õppisin ma anatoomiat. Koolis käisin ka loomulikult vahe peal. Viljad sain siis täna hommikul sõnumiga kätte: B. Nii nädal kaduski käest. Reedene päev saime lõpuks aeg, et vaadata vanu videosid, kus me olime väikesed, armsad ning naljakad. Ma mainiks ära, et soolo laulmine ei kuulu just minu liistude hulka. "Ema südant" võin aga teinekord ilusa küsimise eest laulda. Reede õhtu veetsin ma kodus, nii mõnus oli. Mitte kuskile polnud vaja kiirustada. Laupäev aga pidime vara ärkama, et Viljandi poole suund võtta. Mina, Sannu, onu Meelis, Issi ja Taadu. Oi appi, kui palju nalja sai. Taadu on ikka nii äge. Nägin siis esimest korda ka Kõpu elamise ära. Suur talumaja, talvel väga külm. Kolm ahju suutsid vaevu mingigi soojuse sinna sisse ajada, aga ega seda palju polnudki. Juba varakult ajas Elari meid Viljandisse, kus me siis jälgisime ürituse ettevalmistusi, täpsemalt helitehnika ülespanekut. Siiberdasime siis seal edasi-tagasi. Kuni jõudis kätte õnnis kontserti hetk. Meie Sannuga polnud esialgselt teadlikud kontserti väärtusest. Piletid saime lihtsalt ja odavamalt. Üllatus oli suur kui kuulsime, et need müüdi juba ammu välja ja viimased ikka kallimalt kui meie need saanud olime. Riietusega polnud ka erilist vaeva näinud. Teistel oli ilusti lokid pähe keeratud ja soengud sätitud, meie polnud endi omi peale pesu kamminudki mitte, nagu tavaliseltki. Aga nüüd on küll hea meel, et endid kohale vedasime. Kontsert oli lihtsalt nii hea: The Sun- Veidi valjem kui vaikus. Suurepärane muusika ja õhkkond. Ketaspidurit ja Rapla poisse kuulsime ka. Õhtul hakkasime koju jõudma ja mina juba ootasin seda hetke, mil ma oma hambad maitsva hapukapsa suutäie sisse löön, aga vot isad olid kõik juba nahka pistnud ja mina pidin mandariinidega leppima. Üritasin magama jääda, aga see ei õnnestunud enne, kui teised olid ka sama tegemas. Ei olnudki väga külm magada. Eks Sannut peaks ka siin kohal mainima. Pühapäev ärkasime aga jälle ülesse, naersime taas ning saabusime koju. Tantsimine oli. Meie jäime hiljaks. Pihlapuu on ilus aga raske algul.
Esmaspäev ei saanud ma ennast kuidagi maast lahti. Sundisin end siis dušši alla, et vähegi elu sisse saada. Kui mul oli õnnestunud lõpuks silmad püsivalt lahti saada, helistas mulle Sannu, et teavitada meie stardi edasilükkumisest. Kuna ma olin selleks ajaks juba ärkvele saanud, siis polnud mõtet uuesti voodisse heita. Tartu me siiski jõudsime. Tegin oma viimast protokolli. Päts käis meil külas, kahjuks pidi ta Elari kaasa võtma. Teisipäev ei suutnud me ära imestada, kui külm ja igav oli keemia praktikum. Käisin Liisu juures. Magasin kodus. Liisu tuli külla. Päts tuli külla ja taaskord võttis ta Elari kaasa. Vaatasime videosid, kuidas Sannu tantsib ja mina laulan. Kolmapäev oli statistika praktikas kontrolltöö, päris naljakas, eks näis, mis saab. Meil jäävad sissejuhatuse seminarid ära! Väsisin bussisõiduga nii ära, et kui koju jõudsin, küsisid kõik, mis juhtunud on või kas nad ütlesid midagi valesti. Aga mina olin lihtsalt väsinud. Päts oli meil külas ja, oh seda imet, jälle koos Elariga. Mina läksin kursaõdedega välja. Sannu läks kursaõdedega välja. Istusime Katiga PLaces, läksime Liisale Raatusesse järgi, ostsime Statoilist Cocat (mis on happeline), otsisime uut kohta, kuhu minna, nägime Laurat, läksime Cafe Tuffesse, meiega liitus Teele, naersime Kapriisis, rääkisin Liisaga Raatuses, astusin läbi Illukast, tantsisin Koos Sannu ja ta kursaõdedega, liikusime kõik koju, arutasime Sannuga ilmaelu, suikusime unne, ärkasin, sest meeldetuletus-Marju sünnipäev helises, tõstsime voodeid ümber (kolisime teise tuppa), sisseostlesin Kaubamajas, saime Katriniga Valtu, olime Liisu juures ja sõime krõpsu. RÜGi moeshow: huvitav oli esmakordselt olla publiku hulgas. See aasta oli teisiti ka see, et rõhk oli moe peal, mitte show'l, nagu tavaliselt kombeks on. Riided olid huvitavad, aga kippusid kõik kuidagi sarnanema. Meeldisid 7a must-valged kostüümid ja Rick'i sisseloetud tekst 12a etteastes. BIB esines. Nii palju tuttavaid nägin. Õhtu tipphetk: külastasime ühikat. Oi milline rõõm, aga samas ka igatsus. Nii ammu pole keegi mind Ketsiks kutsunud. Ja kui uimane öökasvataja neil on, jessuke. Kindlasti tulen teile külla, nii kiiresti, kui saan. Venna tuli järgi. Vestlesin emmega. Sõin pelmeene. Uinusin. Ärkasin, sest Kati saatis sõnumi. Liisu tuli külla. Õde tuli koju. Nüüd on juba õhtu.
Homme saab kogu pere kokku!