Ühel spontaansel hetkel otsustasin ennast ära kolida siia: http://mariecruzdelafunte.wordpress.com/

Kes on harjunud minu tegemiste ja mõtlemiste jälgimisega, siis teate.

Kohtume parematel jahimaadel!

Piimapakk.

See on ikka nii müstiline, kuidas kõik on pidevas muutuses. Inimesed tulevad ja inimesed lähevad. Võib aravata, et mina jään ju ikka samaks. Aga see ei ole nii. Mina muutun koos kõikide nende inimestega. Tunnen seda viimasel ajal eriti. Ma ei ole enam see, kes ma olin eile. Homme ei ole ma aga enam see, kes ma olen täna. Või kuidas see ütlus oligi...

Mingi meeletu väsimus on mind tabanud. Ei saa öelda, et elu oleks igav. Otse vastupidi. Tegevust on rohkem kui rubla eest või peaks nüüd juba euro ütlema. Nii kergelt me siis oma asjadest üle sõidame. Alles tahtsid eestlased oma riiki ja oma raha ja oma, oma, oma... Nüüd aga tahame olla nagu kõik teised. Meenub kohe põhikool, kus kõik tahtsid olla kellegi moodi. Ma arvan, et ka need, kelle moodi enamus tahtis olla, tahtsid olla kellegi moodi. Võib olla nad tahtsid olla hoopis nende moodi, kes tahtsid olla just nende moodi. Ja siis kõik olidki ühtemoodi. Aga erand kinnitab reeglit. Tagasi mu väsimuse juurde. See on suhteliselt väsitav olla väsinud. Teeks ja jõuaks ju rohkem, kui ei oleks nii väsinud. Väsinud Villem võdistas virgunult varvast, valvates vallatu Viivega vananenud viljasalve viimaseid varemeid.

Ei suuda end käsile võtta. Mott on ka madalseisus. Nõrkus on su nimi naine!

Pulber.
Istun köögis, joon teed, kuulan Mumford and Sonsi ja kirjutan referaati. Mida ilusamat saaks veel ühes pühapäeva õhtus olla? Õnneks on tuju saavutanud taas positiivse meelestuse. Loodame, et nii veab neljapäevani välja ja selle referaadi saab ka ilusti valmis.

Mam.
Nii palju on vahepeal juhtunud ja nii palju on jäänud siia ülesse märkimata. Aga aega ei ole. Mis seal ikka. Hetkel tuli lihtsalt tahtmine öelda, kui väga ma oma sõpru armastan. Nad on kõik omanäolised, erinvate tahtmiste ja mõtlemistega, aga ikkagi ma tean, et kui vaja ja kui see on nende võimuses, siis nad aitavad ja toetavad mind. Ja kui nende võimetel tulevad piirid ette, siis kuulavad nad mind vähemalt ära. Lisaks võib nendega meeletult palju huumorit saada, mis hoiab meele erksa ja aitab ikka teel püsida, kui elu hakkab liiga palju ette söötma. Tean, et pole ise alati sada protsenti nende jaoks kohal, eriti viimasel ajal, kui olen endale haaranud mitmeid kohustusi. Ja kui keegi peakski tundma, et on minust kaugele jäänud, siis teadke, et te mõlgute mul ikka meelel ja ma võtan ikka telefoni vastu, et teidki ära kuulata.
Olen väga tänulik, et eksisteerite kuskil...

Põhimõtteliselt on nii, et su ümber võib olla meeletult palju inimesi ja sul võib olla lõbus nendega, aga lõpuks loeb ikka see, kellele sa võid iga kell helistada ja ei pea mitte midagi ütlema, aga ta kuulab sind ikka ära.

Helga.

Peaks mainima, et esmaspäeval kokkupakitud kompsud sain alles täna Tartus lahti harutatud. Tegus on lihtsalt, mis teha. Hetkel olen selleg väga rahul. Eelistangi pigem ringi tolmta, kui kodus istuda ja omaette tiksuda. Hetkel ongi imelik, sest täiesti raudpolt-kindlat plaani mul õhtuks pole. Varsti hakkan küll pannakaid küpsetama, et Bikule väike üllatus teha ja mõnusas õhkkonnas saaksime talle kingi üle anda. Täna turgutasin luuletajat endas ja panin mõned värsid kokku. Olen rohkem selline huumoriga poeet. Muidu ma tegelen välistudengitega, mis on nii vahva lihtsalt, et ma ei suuda seda meeldivat emotsiooni endas edasi anda kohe. Tänu neile ongi uus hooaeg Tartus meeletu kiirusega alanud. Ootan juba põnevusega, et neid taas näha ja suhelda. Ütlemata hea vaheldus. Täna suutsin vägagi väsinus olekus ka päris asjalik olla ja endalegi üllatuseks häid ideid välja pakkuda. Ühesõnaga olen täiesti valmis uut semestrit vastu võtma.